üks kutt

minu tiineka-elu on täies hoos. 
on üks kutt. ta tahab mind, u aasta juba üritab :) jama on selles, et ma ei taha teda. ma ei oel süüvinud temasse, et millest ta mõtleb ja mis on ta eesmärgid jne. olen keskendund sellele mis mulle tema juures ei meeldi. siiamaani on need 2 asja olnud kaalukamad. 
1) ei meeldi mulle tema töökoht (mingi sahker-mahker). seda ma ei tea palju ta palka saab, arvan, et umbes sama palju kui ma.  noh, igatahes ära elab :)  tööd ta väga valida ei saa, sest ma ei tea isegi, kas tal on peale gümnaasiumihariduse ka miskit v ei. ja ta küll jutu järgi hindab seda, et ma tahan jälle õppima minna, kuid ise ta õppida ei taha. ja selline edasipüüdmatus on täiesti out. 
2) tema suhtlemisviis. ma ei teagi kas ta ainult minuga on nii äpu ja hädine. vestluses on alati kindlad 3 teemat. no kaua võib!!??  ja ta tundub suhtlemisel selline tossike - ei saa, ei jõua, ei suuda enanst kokku võtta. no mis mees :S temas puudub konkreetsus ja otsustavus. 

aga samas. mul on ikkagi hea meel kui ta minule tähelepanu pöörab. mingil põhjusel ma ikkagi mõtlen tema peale hommikul kell 8.30. 
tegelikult ma arvan, et tahaksin teda kui sõpra. aga kui tema näeb meid paarina ja mina mitte siis vist see sõpruse asi ei tööta. 

body shop

räägin ühest oma suuremast shoppingust.

kohe kui päike hakkab soojemalt paistma, tähendab see minu jaoks peavalu (mitte otseses mõttes). päike paistab ja nägu saab jumet peale mis on väga hea. mõnda aega. siis juhtub selline lugu, et tulevad vastikud punnid näkku. punnidest saavad lõpuks koledad haavad ja siis tuleb koorik peale ja siis kunagi paraneb täielikult. kui selle punniga on ühel pool siis on juba mitu järgmist ootamas. valdavalt  otsmikul ja lõual. nagu pubekas. nii, olin seegi kord täielikus meeleheites, otsustasin minna ostma kallist aga minu meelest tõhusat body shopi teepuuõliga kreemi. õnn, et sel päeval kui poodi läksin, oli tööl nii hea teenindaja. vestlesime pikalt ja ausalt öeldes, hoolimata jutu kasulikkusest oli ikka parajalt piinlik ka, sest see müüa/konsultant vahtis ju kogu aeg mulle näkku - näonahka, noh. igatahes, kokkuvõte oli selline, et olen kogu aeg kasutanud valesid näohooldustooteid. teepuuõliga kreemi mina ei tohiks kasutada, sest mul on nii õrn nahk ja väikesed poorid. ja midagi oli veel a ma hetkel ei mäleta.  lahkusin poest 120 euro võrra vaesemana, kotitäie näohooldustoodetega ja segaste tunnetega. nii palju raha näohooldusele!!! möödunud on 4 päeva ja olen vaba igasugustest rõvedatest punnidest ja haavad on peaaegu täielikult kadunud. ma olen nii rahul toodetega.  kui see kõik nii
jääb siis ma ei valuta südant hinna pärast ka. eks näis.  

mis meelel see keelel (blogis)

pilt

nonii, kohustuslik lehekülg on külastatud.  pean silmas kvaliteetajakirjandust elu24.ee. jah, ma saan aru küll, et minu kohta räägib mõndagi asjaolu, et külastan sellist lehekülge ja üsna sageli veel. parimad sõbrad on teadlikud ja otseloomulikult sellest midagi head ei arva. no igatahes, Erki Nool ja tema julge väljaütlemine on endiselt kuum teema ilmselt. ilmselt ei viitsi Anu Saagim ja co mingit muud teemat produtseerida ning lasevad liugu Erki Noole julgel väljaütlemisel. igatahes on mitme inimese käest uuritud kuidas nemad suhtuvad Noole homovastasesse avaldusse. mina lugesin Kerli Kõivu kommentaari antud teemal ja pooldan seda. eriti mulle meeldib see, et ta ei halvusta otseselt, et ta ei vala õli tulle. mõistlik jutt Kerli suust. peaks nii mõnigi õppust võtma, mina kaasaarvatud. 
mul kodus sai ka selle homo-teemaga nalja. läksin ema juurde ja ta andis miski paberi mulle pihku - et täida ka ära ja pane posti. noh, pmtslt kogutakse allkirju homovastases võitluses :D  ma siis emale ütlesin, et ma küll oma allkirja ei  anna, mul pole homode vastu nii tuliseid tundeid. ema, kes üha enam tundub mulle homofoobina,  oli ülihämmeldunud minu avaldusest :D   

muust ka. 
-nüüd on raamatu-teemaga ühel pool, klaarisin ära. olen endaga ilgelt rahul. kuigi tegelt ise selle jama üldse tekitasingi mina. loodetavasti sellist rumalust enam ei korda. 
-töökohale, kuhu kandideerisin, ma ei saanud. üllatunud pole, pettunud samuti mitte. aga siiski mulle meeldiks midagi sellist teha põhitöö kõrvalt. hoian silmad lahti. 
-olin E-le moraalne tugi. tolku ei midagi, sest ta lõi ikkagi araks. eks ma pean laskma inimesel olla ja areneda omas tempos, sisemine motivatsioon peab ikka temalt endalt tulema. jah, ma tean, teoorias olen ma tugev, ise  enda tarkusi ei arvesta :S
-oeh, täna tõotab tulla huvitav õhtu. ja selle huvitav all ma isegi ei tea kas ma pigem arvan, et see õhtu tuleb jube raske ja väsitav või tuleb see põnev ja väsitav. igatahes, eile lubasin sõbrannale, et lähen talle appi. jama on selles, et mu enesetunne tänasest hommikusöögist alates on allapoole arvestust. algul arvasin, et süüdi on kohv. aga siiski ilmselt mitte, sest mul iiveldab juba pool päeva (kui asi oleks kohvis, oleks halb enesetunne juba unustus). ma ei saa enam loobuda abistamisest, sest minu äraütlemine tähendab põntsu kogu õhtule. ilmselt tuleb enne minekut näpud kurku ajada. rõve jah, aga mis teha. igatahes kasutan vabandusena justnimelt kohvi joomist. ehk sobib see põhjendus ...

mis toimub?

nukrameelsena ja üksildasena olen tundnud ennast juba 2013 aasta algusest peale. täitsa lõpp, ma ei suuda kuidagi välja tulla sellest negatiivususest mis minu hinges on. tuleb meelde 10 aasta tagune periood kui oli ka väga halb :( 

masendust süvendab see, et selle 3 kuuga pole ma mitte midagi asjalikku teinud. ainuke asi mis mind hommikuti voodist välja ajab on töö. vahel tööl meeldib, vahel mitte, vahel on palju rõõmu, vahel on väga raske, kuid igatahes see on kindlus. ma olen seal vajalik. mul on seal oma eesmärk täita. 

olen kaalunud päris tõsiselt oma ema juurde tagasi kolimisest. kaalun seda varianti siiani.see oleks kõige ratsionaalsem otsus. arvestades oma sissetulekut ning kulusid. aega kulub ka praegu väääga palju ühest kohast teise liikudes, sest olude sunnil tuleb ema juures käia väga sageli. aga samas, raske on minna täisealise naisterahvana tagasi emakoju. parem variant oleks korteri ostmine. eks näis. 

kõige selle  hala ja emotsionaalse kaose juures on natuke head ka:  

sel nädalal võtsin ennast kokku ja  klaarisin ära umbes aasta aega kestnud jama (märksõna: raamat). 

täna hommikul tegelesin sooja-teemal ühele tüübile. lahendust ei saanud, infot küll. vähemalt see asi ka tehtud. 

täiendasin oma CV-d. ja kandideerisin ühte kohta. eesmrk tegelt oligi uuendada oma CV-d, selle käikulaskmine oli lihtsalt boonus. aga kui saaks osalise koormusega sinna siis ma olen ülirahul. 

praegused eesmärgid: 

- jõuda selgusele millist korterit tahan osta endale ( siiamaani on mõttes ahiküttega u 34 m2 korter kesklinnale lähedal) 

- sobiva variandi leidmisel helistada maaklerile

- tulla toime  teadmisega, et sõbranna läks oma eluga edasi. pean lahti saama kadedusest, mis mind vaevab seoses sellega, et tal on hästi toimiv suhe jamul pole midagi ega kedagi. 

-  teha endast kõik selleks, et ma jääksin T-ga sõbraks. et ta ei ootaks minult midagi enamat. oeh, sellega on ka igavene jama muidugi. aeg ajalt T üritab minuga juttu teha. ta on selge sõnaga öelnud, et ta tahab mind. mina ei taha teda sellepärast, et ta on pehmo - puudub konkreetsus ja asjalikkus ja otsustavusest.  pmtslt  ta on suht nagu  mina ja kaks sellist hädist kokku ei sobi. aa, ja lisaks puudub ka füüsiline tõmme tema poole. 

- leida võimalikult odavad lennupiletid kaugel elavala sõbrannale külla.

põhiline on see, et tuleb leida üles oma positiivsem pool ja kasutada oma igapäeva elus seda :) 

pilt: idee tuli sky plusi hommikuprogrammis käinud kohvitassi mängust. mängu viimasel päeval tuli mulle mõte, kuidas võiks oma kohvitassi pildistada. fotokat mul pole, jebisin pilti teha nutika telefoniga. aga noh, see oli raske. valguse-teema ja värk... igatahes, ma ei jõudnud oma pilti ära saata. ega ma väga ei põe, sest ülivinge ja nutikas kohvimasin ei ole minu prioriteet. lihtsalt, mulle meeldis oma kohvitassi pildi idee. konkursile ei jõudnud minu tass. ei jõua ka siia blogisse minu tass, sest see on siin avaldamiseks liiga isiklik. pildil olev tass on ka siiski minu jaoks väga oluline. kunagi peaks tegema pildi korraliku fotokaga ja raamatud paneks ilmselt seljaga ettepoole. jah, lihtsalt see idee meeldib mulle :)

    

  

uus aasta tuli muutustega

L kolis ära minu juurest. alustas nüüd selle elugamida ta soovis. ja mul loomulikult väga hea meel tema üle. samas, endast on kahju - nüüd me enam ei näe tihti.

omakorda tähendab L lahkumine, et mul uus korterikaaslane-tšikk. ja ta minust miski 9 aastat noorem!!! natsa häirib mind see teadmine kui noor ta on. bioloogiline vanus jah on vähene, küll aga mitte elukogemus. ja ma ei mõtle seda halvas mõttes. jah, tal küll mehi olnud vääääga palju oma noore ea kohta aga eks see kõik tuleb pereprobleemidest. teades tema kohta nii mõndagi siis mulle tundub, et ta on üks uskumatult tubli tšikk.

hoolimata sellest, et ta tubli ja hakkaja plika, ma ilmselt temaga niipea ei kohane. lihtsalt, asi on minus, täpsemalt selles et ma ise olen suht ebasotsiaalne :S

 teine muutus on minu iskilik elu. mul on austaja, kuid oma tunnetes ma kindel pole. tegelikult, hetkel olen kindel, et ma teda ei taha peikaks. ma tahan teda sõbrana. aga noh, seda vestlust pole meil veel olnud temaga. praegu on selline väga häbelik periood. L M pakkusid välja, et tegelikult kutt tahab ka olla vaid mu sõber, et ma kujutan ette endale asju natsa palju :D aga ei kujuta ju. eks näeme varsti.

nii, nüüd on kõik minu parimad sõbrad minust väga kaugele läinud. ja mis minust saab ma ei tea. pmtslt on nüüd käes see aeg kus mul pole mitte peaaegu kellegagi oma elu jagada - kellega ma peole lähen, kellega kinno, teatrisse, kellega kohvitamas käin... masendav. kui ma nii üksikult ennast tunnen siis äkki ikka võtan vedu ja hakkan selle kutiga liini ajama. eks näis.

algas jällegi uus ajajärk minu elus.

alko-teema ehk asi on suhtumises

etv-st vabariigi kodanikke vaatasin. alko-teema. väga huvitav saade jällegi.

minu arvamus on, et alkoholikultuuri/kultuurituse eest on vastutavad lapse vanemad.

millal (mis vanuses) said sina esimest korda pokaali shampust? ehk oli see vanaema, vanaisa, tädi, onu, ema, isa sünnipäev?

 

millal said sina esimest korda proovida õlu? ehk mõnel laupäevasel saunaõhtul pere seltsis?

millal pakuti esimest pokaali veini? ehk oli kah mõni tähtpäev?

mina igatahes olin alaealine kui eelpool nimetatud asju proovisin. ja toimus see perekondlikel koosviibimistel. ilmselt siis oli suht uhke tunne - mind peetakse piisavalt suureks juba. igatahes, praegu leian ma, et ema ja isa poleks pidanud mulle alkoholi lubama. kui on seaduses keelatud siis olgugi keelatud.

jah, minust kasvas normaalne täisealine inimene - alkoholi ei liigtarvita, tubakatooteid ei tarvita. ja arvan, et läks õnneks minu puhul. oleks võinud juhtuda ka midagi halba. on palju minuealisi, kes teismelisena ei saanud endaga alkoholi tarbinuna hakkama. muuhulgas tähendas see ka planeerimata seksuaalsuhteid, süütuse kaotamist valele inimesele.   

põhjus, miks praegu see teema mind liigutab on praegused lapsed. kuna tegelen haridusvaldkonnas siis olen kuulnud üht kui ka teist kõrva väääga valusalt kriipivat.

mina arvan, et 6 aastane laps ei peask teadma kuidas maitseb õlu/shampus/vein. kahjuks tean isegi nooremaid lapsi, kes on kodus vanemate juuresolekul õlu joonud. noh, õnneks mitte tervet klaasi, kuid 3 lonksu on liiga palju.

mina arva, et laps ei tohiks viibida suitsuhaisu sees. jah, kui lapsevanem suitsetab köögis, siis tõepoolest laps hingab sisse seda mürki.
laps ei tohiks omada arvamust, et reede tähendab võimalust `lõdvaks lasta` juues teleka ees mõned õlled.

 need on mõned näited. jah, vb tõesti tundub süütu värk - paar lonksu, mis seal ikka. aga asi on suhtumises. kui lapsevanem lubab juba oma 4 aastasele lapsele mekkida lahjat alkoholi siis mida lubabb ta järgmisel korral!!??

 

ja minu arust on eriti haige see kui lapsele pakutakse (perekondlikul koosviibimisel) oma klaasist alkot maitsta ning siis kõigi täiskasvanute arvates on see nii jube naljakas ja vahva.

 

 

 

Internet on imeline

nonii, endiselt lösutan oma mugavas toolis. tervislik seisund on ok, siiski peavalu veits on.
aga kindlasti pole asi kõige hullem. nimelt www.kliinikum.ee teatab, et aneemia sümptomiks võib olla  ka isu ebatavaliste ainete järgi, nt KRIIT, TSEMENT, JÄÄ, AJALEHT, TIKUD!!! ei aja need asjad mind isutama õnneks. mitte veel :D
nädalavahetusel peab ise söögitegemisega rohkem vaeva nägema kui tööpäevadel. otsisin veelkord Internetist välja infot rauarikastest toiduainetest. jah, mõni asi oli meelest ära läinud tõesti.

nüüd siis ajan jalgadele ja asutan poodi minema. ei teagi, vist on selline ebaõnn, et satun poodi tipptunnil. või on suurtes poodides kogu aeg tipptund?