midagi ei toimu

mexi peab tsiteerima: mitte midagi ei ole muutunud. kurb.

tahaks hullult saksa minna. aga ei ole transporti. ma mõtlen priiküüti. sitt lugu.

järgmine kord tahaks panna üles pildi minu jõulukingitusest. selle, mille töötajate jõulupeolt sain. höhö



aa ja kurb luhgu juhtus - kaotasin oma kindad ära :(

selle aasta jõulutrend on toigas keset lauda.

oomaigaaden. ma ei tea kuidas see kogu aeg juhtub minuga!? ma kogu aeg ütlen endale, et võta rahulikult, ära planeeri mitut asja korraga ühel ajal teha. ag ajuhtub nii nagu alati. see tähendab, et mul kogu aeg kiire. ja krooniline ajapuudusest tingitud masendus ja nõutus on. aga samas kui on nii lootusetuse tunne, siis hakkavad alati asjad ise lahti hargnema ja kõigele saab lahendus leitud. ja siis tundub, et vot nüüd on kiired ajad möödas aga, huiat! ei ole. sest kui on nov lõpp siis see tähendab et tulemas on kohe kohe detsember mis omakorda tähendab jõulusid. mis jälle omakorda tähendab veel palju rohkem tööd - palju rohkem tööd ja vaeva kui teistel inimestel, sest lihtsalt minu töö on selline.
aga kui see nädal läbi on siis ma olen häppi. (ma vist iga nädal mõtlen nii.)

nimelt sel nädalal siis jõulupeod. 2 tükki siis vaja korraldada. mis iseenesest ei olekski raske katsumus kui teisi kohustusi ei oleks. aga peale 2 jõulupeo on veel 2 kohustuslikku üritust ja neljapäevane tööots. ja reede õhtu viimane asi on juba poolenisti enda lõbu.

no kuidas üldse saab sellise elutempo juures peika peale mõelda!?!?