ma vajan oma isiklikku ruumi !

täitsa lõpp!!!
vanaema tuli külla ja ikka viisakusest pakkusin istet talle. aga täitsalõpp... mind täiega häirib, et vanaema istub siin oma toolil minust 0,5 m kaugusel. minu isiklikus tsoonis. ja mind nii häirib see, füüsiliselt on nii raske olla aga ära ei saa minna mujale istuma, sest vanaema blokeerib minu teed. ma poleks iial arvanud, et ma selline olen. vb on vanaemal õigus kui ta ütleb, et ma ei talu inimesi enda ümber. noh, nüüd ma siis tean, et nii lähedal ma oma vanaema kül ei talu jah :(
no igatahes nüüd ma siis räägin msn-s võimalikelt paljude inimestega, et unustada seda kitsikuse tunnet.

"kui mul oleks miljon krooni..."

olime emaga köögis ja tuli kuskilt teemaks raha. täpsemalt lotovõit. no ja ma siis ütlesin, et ku ma võidaks, ma küll esimese hooga midagi miljoniga peale ei oskaks hakata. ema oskaks küll. reastas üles tähtsuse järjekorras asjad mida tal vaja oleks. ja mõistlikult planeeritud tal kogu raha.

no ja siis mul hakkas ka mõte tööle, milliga saaks ikka üht-teist küll. enamus rahast läheks minu enda peale.

- olen paar huvitavat aga päääris kallist koolitust leidnud - sinna siis lähekski
- osaleks veel kursustel.

- no ja siis mul 3 sihtkohta kuhu siis kohe läheks kui raha pärast ei pea muretsema.

- paar mööblitükki on vaja soetada.

- no ja kindlasti ostaks mõningaid hilpe ka endale.

ja pmtslt elaks veits muretumalt - ehk et ei peaks tegema kalkulatsioone, stiilis mida võtta ja mida jätta. ja noh, see ongi tähtsam minu jaoks, et ma saaks elada OMA ELU. mari ju teab mida ma selle all silmas pean.

aa, ja emale annaks mingi 200 000, et ta oma "teemadega" tegeleda saaks.

ilmselgelt mina miljonit ei võida, sest ma lotot ei mängi. ja ausalt öeldes elan päris hästi ära. minu teema on see, et tahan seda mida raha eest ei saa ;)

mida teeksid Sina miljoniga?

pohmelliga toimetulek

ma ju tegin anoreksiat eile, noh, sest mul pohmell oli. a siis mingil hetkel mul läks ikka kõht nii jube tühjaks et ma ei saanud enam vastu panna. ja siis ma vaatasin ja analüüsisin pikalt-põhjalikult oma külmkapi sisu - et mida võiks praegu näksata. kõik tundus nii isuäratav aga kui maitsesin, hakkas kohe jälle keerlema ja pöörlema sees :S mingil hetkel ma avastasin enda jaoks tomatid. nii head olid need ja ma muidugi ikka mitu tükki sõin kohe ära. no ja siis ... tegin buliimiat, jälle :S kuradi jube elu ikka on pohmakaga.

no mingi kl 18ni kestis see jama mul eile. siis enam ei keeranud sees niii palju. aga peavalu ma siis ka ei tahtnud välja kannatad ning võtsin ibukat. ja noh, aitas küll. lõpuks.

no täna ei olnud ka hea olla. enne tööle minekut kõhutunne ütles, et midagi läheb sitasti. no ei läinud. nats kehvemini küll läks kui tavaliselt. aga see vb ka sellepärast, et ma mingi 5 päeva töölt ära olin ja noh, polnud harjunud jälle rütmiga.

igatahes loodan, et homme ka on ok - et teatud kliendid ei hakka jama ajama mulle. ja loodetavasti boss ka saab mind tüütamata hakkama

a luban seda endale, et mitte kunagi ei joo ma niimoodi segamini nagu laupäeval sai joodud. ja mitte kunagi ei suitseta ma nii nagu laupäeval seda tegin.

pohmell :S

ohhhhhhhh

kell on juba 16.00 a ma ikka vaevlen pohmelli käev :S teine pohmell minu elus. hästi rõve on olla - pea valutab ja kõhus keerab. kõik mida ma proovisin süüa, otseloomulikult tuli välja. isegi vett ei saa juua.

mida teha!!!??? vaevlen täiega siin :(

ma tahan ka minna lõunamaale nii nagu Pippo.

unistada ju võib ;)

nii on

seistes mõlema jalaga maa peal ei jõua sa kaugele

küll on ilus ja mõnus pühapäev. hommikul käisin valimas. kuidagi hea tunne on. mina tegin teadliku valiku. eks õhtul näeb, kellel kuidas läheb.

aga. ülejäänud päeva sisustasin loominguliselt. ma hakkasingi maalima. A3 ja A4 sai maalitud ja, noh, viskasin need tööd tegelt ära kohe. ei tulnud hästi välja, ilmselt akrüül pole ikka minu teema. aga mul hea meel, et ma vähemalt lasin loovusel lennata.

no ja edasi ma hakkasin otsima erinevaid kursusi. alustasin joonistuskursustega. veel vaatasin käsitööd, tarbekunsti jm aga lõpuks jäi pilk pikemalt pidama soololaulu kursusel. jah, sinna ma nüüd lähengi. lähiajal. ohh.... ma olen rahul.

rattafriik, ja uhke selle üle

ma poleks iial uskunud et minust saab mingi rattafriik. aga nii on - parim liiklusvahend minu jaoks on jalgratas. praegu kasutan kõige tavalisemat maastikuratast ratast TREK. meestekas on, sesmõtte on jama. niiet seelikuga sõita ei saa. aga vähemalt on tal pakikas - kraami saab alati sinna panna, ei pea ilmtingitmata seljas kandma.


kevadel saan juba loodetavasti sõita uue rattaga. tähendab, tegelt, justnimelt vana rattaga - vanaema rattaga. ratas on ilusat õunarohelist värvi ja naistekas loomulikult ja sadul on hääästi pehme :) ja saab sirge seljaga istuda ratta seljas. linnaratas, noh. ja seda, et ta on vanaema oma on näha porikatel ja veel mõnes kohas esinevas roostest. a see näitab staaži ju ;)

a see vanaema ratas on vaja veel ju hoolusesse viia. no ja see läheb maksma mingi, noh, palju. ja ma tahan, et sinna lisavidinaid ka pannakse - kell, ette korv, korralik pakikas, lenksukott vaja osta, uus ketikaitse jne.


ja tegelt on mul veel üks soov -
tahan vel ühte ratast :) vot sellist
a probleem selles, et see maksab 4200 eeki. no ja seni kuni ma elan siin kus ma parasjagu elan, ma seda endale lubada ei saa. ruumipuudus on ka.

paljastatud. ahhhmissiis...

oijah, see on ajaküsimus kunas mind paljastatakse. ise olen muidugi tropp, et lasin asjal nii kaugele minna. aga samas - need asjad mis meiega juhtuvad, on millegi jaoks alati siiski head. tegelikult on ikkagi nii, et see on minu koht kuhu mina kirjutan mida mina ise tahan.

kauges minevikus olen kirjutanud asju, mida sõpradele pole julgenud öelda. loodan, et nad ei haavu. aga kuna ma nii tol hetkel tundsin siis pidasin vajalikuks see välja kirjutada.

aga vahetan teemat. sain sel nädalavahetusel hästi välja puhata. hoolimata sellest, et laupäev oli koolituspäev, mis tähendas seda, et 7 tundi veetsin ikkagi tööl. aga see koolitus oli üle hulga aja üks eha koolitus. samuti oli üle pika aja tore õhtupoolik. rahulik, tavaline aga väga mõnus, sest oma inimesed ju kohal.

sel nv-l olen ületanud end kokanduse vallas. nimelt, möödunud nädal ju leivanädal. no ja nagu tavaks, ma ikka pidin ka katsetama leiva tegemist. seekord siis tulid välja koorikleivakesed. õige maitsega olid igatahes. aga nats liiga suured tulid. järgmisel korral teen natsa väiksemad ja panen ahju kahe panniga.

no ja siis tegin täna rukkijahust pannkooke. sisse panin veel õunatükke. täitsa mulle maitsevad.

igatahes - ma olen õnnelik, et need mõlemad kokanduslikud saavutused väga head välja tulid. muidu ma juba kartsin, et peangi küpsetamise lõpetama, sest õunakoogid tulid nii jubedad välja, et tekitasid frustratsiooni.

pildid tehtud mobiiliga - kvaliteet on küll kehv aga misteha.

ka minulgi on vahel valus...

murdumispunkt on lähedal. pole sõnu seletamaks kui kehv tunne mul on. täna läks halvasti niimitu olulist asja. ma nüüd hakkan loendama - kaks uut klienti korraga, üks "raske" klient, bossi külastus kõige ebasobivamal hetkel, tähelepanematus klientide suhtes (st peaaegu juhtus õnnetus),bossi "ussitamine". see viimane on minu jaoks juba liig.

ma olen küll õppinud päris palju psühholoogiat ja teoorias ma tean, et ei saa võtta kõike südamesse. aga hetkel olen nii haavatav ja ausalt, ma ei oska kuidagi sellest mitte mõelda.

ma olen kurb ja nõutu, sest ainukesena saaksin seda asja parandada mina ise. aga ma ei oska :( ma pean ennast kokku võtma. ma vajan abi.