märkus: oma tundeid ei tohi eirata

mingil hetkel umbes nädal tagasi kirjutasin oma märkmikusse: "ma ei ole enam Markost nii hullult sisse võetud." nii on jah. aga sellepärast, et ma mõistsin nüüd, 1,5 aastat hiljem, et MA ARMASTAN TAAVIT mida kuradit ma nüüd peale hakkan selle teadmisega?
siia lõppu sobiks hästi minu tundeid iseloomustama farmi-gabrieli uudissõna.

ärge uskuge rasedusteste!!!!!

jaa, mul oli kõik välja mõeldud, mida ma siia kirjutan. aga meelest läks. aga kõige tähtsam on meeles ja siit see tuleb: rasedusteste ei maksa usaldada!!! vot nii. mina suurest õnnest suvatsen nüüd veel viimane kord selle aasta sees kuskile pidutsema minna ja ma ei hoia ennast tagasi. varustus on kaasas ja olen üsna kõigeks valmis :)
ja veel ütlen, et need jõulud olid suht toredad. kui teised hädaldasid, et kui-palju-raha-kingitustele-läheb ja oi-ei-tea-mida-ikka-kinkida, olin mina täitsa rilääksed. nimelt ma tegin tervelt kolm kingitust: emale, Mailile ja Liisule. tegelt ma ei plaaninud üldse kingitusi teha, aga lihtsalt juhtus nii et mul tuli kunstnikuvaim peale. ja ise olen tehtuga väga rahul.
vana aasta õhtu veedan kodus. vähemalt selline on praegune plaan. ja uuel aastal uue hooga. olen ikka tublim jne jne. ja peaks tegelt kirjutama uue aasta lubaduse ka: uuel aastal ei raiska ma aega Taavist ja Markost jms mõtlemise peale. see sai nüüd välja kirjutatud ja loodetavasti nii käitungi. hea et veel on vana aasta, veel mõtlen, mõlema peale. veel võib.
aa ja mul on hullult hea plaan Liisu sünnipäeva tähistamiseks. ostsin vajaminevad vahendid - hakkame varblast tegema. jooma ka. palju õnne Liis! ahoi!
aga praegu tuli selline meeleheite-sugemetega-tunne - kes mu turundusplaani ära teeb???!!!???

mind ümbritsevad depressiivsed ja närvilised inimesed

inimesed on väga närvilised ja depressiivsed. mina ka olen samasugune. täna võtsin kooli kaasa palderjanitabletid. igaks juhuks. nii tore oli siit ära olla. kahjuks oli liiga tore. kahjuks, sest kõrgelt kukkumine on ikka alati valus ja sealt tagasi siia reaalsusse tulla oli väga ebameeldiv. esimese asjana hakkasin ma kohe turtsuma, nagu mingi tiinekas.

nüüd pean kooliasjadega joone peale saama. ja vanade sõpradega pean ka ühendust võtma, ühiskondlikus mõttes end tõestama.

täna lähen jälle koosolekule. seda ma tegelikult väga ootan.

otseselt ei ole midagi lahti, kõik on korras. peaaegu.

pmtslt on kõik hästi

väga huvitav päev on täna olnud. mõni inimene suudab 3 korda ümber mõelda ja ma olen kindel, et lõpuks teeb ikka hoopis kuuendat moodi. ja sain jälle õppetunni: kui ta ütleb üht asja, siis ei tähenda, et ta selle juurde ka jääb. ja ei maksa arvata, et tema kokkukeedetud jama ära likvideerib.
aga koolis oli tore. ja sõbrad on ka toredad.
ja ootan homset üritust. kui ära käin, räägin pikemalt.

blogi on minu psühholoog

ma olen juba maininud, et tahan siit ära. kaugele ära. aga mida lähemale lennu väljumispäev jõuab, seda enam hakkan ma asjades kahtlema. päris pikk reis tuleb. mis kodus selle ajaga juhtub (kodus on praegu palju asju teoksil). ja ma jään koolis ka maha. sesmõttes, et siis tuleb hakata järeltöösid tegema ja ma ei ole harjunud enam eriti õppima.
blogipidamine on kasulik tegevus. nagu oleks iseenda nõustaja/psühholoog. nimelt, kui ma kirjutasin eelmise lõigu viimast lauset (järeltööd), siis sain aru kui lol mure see küll on. ma ei ole mingi vussi, et ei saamõne järeltööga hakkama. tegelt ma vist ikka veidi kardan seda reisi. äkki ma ei ole sotsiaalselt tasemel (ma veelkord rõhutan: mulle meeldib vaadata), ei ole seltskondlik vms. äkki ma väsin liiga ära. äkki ma teen mõne lolluse (seda kardan kõige enam). äkki ma põen liiga palju. äkki...

aitab. miks peaks midagi halvasti minema. mul on omad põhjused, miks tahtsin sinna reisile minna. ja loodetavasti jätkub mul julgust oma eesmärgid teoks teha.

sain teada ühe väga kurva asja. mina ei vea inimesi alt ning seepärast ma ei mõista, miks mõned inimesd nii teevad. kogesin, kuidas mind ja meid lollitada üritatakse. miks need inimsed arvavad, et võivad teiste tunnetega mängida ja teiste tulevikku rikkuda ?!?! enam ei ole sellist asja nagu meie kõik, vaid on meie ja nemad. aga ühine nimetaja on see, et nii meie kui nemad oleme kurvad.
kes sellest jutust aru sai, see sai, kes ei saanud, see ei peagi osa saama nii alatust juhtumist.

midagi toredat ka. mulle meeldib see, mida õpin. mulle meeldib, mida me siin hetkel teeme. mulle meeldib minu meeskond. ja ma tõesti tahan, et meie jõupingutused kannaksid head vilja.


ja meeldetuletus: JÕULUD ON DETSEMBRIS!!!!

uina-muina-mitte-midagi-ei-viitsi-ja-ei-jõua-ka

kuidagi üksluiselt läheb see elu praegu. alustan siis algusest:

1. kool. iga päev peab käima. sest meil puudumisi ei aksepteerita. missssiiis, et ma ju olen üle 21 a noor. palju on selliseid tunde, millest ei saa midagi kasulikku. ma lihtsalt olen, et ei saaks põhjuseta puudumist. ja sööma ka ei saa minna, sest järjekord on tänavale (hea küll, see oli pisut liialdatud). tegelt ma hakkasin täna selle peale mõtlema, et ehk on asi minus. et äkki ma olen oma ülikooli haridusega nii pilvede vahele ära eksinud, et pean siit koolist saadavat haridust lapsemänguks. aga tegelt siis kui ma seda mõtlesin, mõtlesin kohe ka ümber. ma olen nõudlik. ma tulin siia kooli, ma tahan siit midagi saada, ma tulin end täiendama. elukestev õpe, youknow. täna viimases tunnis ma mõtlesin, et ahhhh kui booooooring.
aga klassikaaslased on toredad. esegi need kõige hullemad on toredad. sest kui neid kõigehullemaid ei oleks, ei saaks ju ka aru, et teised on ikka nii toredad.

2. kodu. viimasel ajal liiga tolmune. remont on käsil. minu ruumis vist lõppes selleks korraks suur tolmutaminhe, aga suht varsti algab uue hooga. kodus ei taha eriti viibida, igav on. tüdimus tuleb seal peale.

3. praktika. ei ole käinud viimasel ajal eriti seal. aga nagu ma juba eelmises postituses mainisisn, täitsa läheb seal. hästi ütleks suisa. täna õhtus olen üle mitme päeva seal.

4. sõbrad. booring. nii ei tohiks tegelikult öelda. ma olen hea sõber olnud. olen olnud hea kuulaja, selest ma vist rääkisin ka juba varem. olen olnud olemas, olen kuulanud. aitasin leida lahendusi.
aga lihtsalt, mul on vanadest sõpradest hetkel siiber. oleks vaja leida uusi tutvusi. huvitvaid tutvusi. teistsuguseid inimesi. ei eta kust ma küll neid uusi inimesi leidma peaks? klubidest ei taha, zavoodist ka ei taha. äkki peaks kuskile kursusele minema. aaaa, ma ju lähen autokooli - äkki seal saan paar huvitavamat kontakti.


selline hoinamuina tunne on praegu peal. kuna see lõppep ...


ja eriti oluline teadaanne kõigile: JÕULUD ON DETSEMBRIS

teeninduskultuur on lapsekingades

kurb tõsiasi on see, et klienditeenindajatena töötavad meil siin eesti keelt mitte mõistvad täielikud põmmpead. tüübi avalduse "EIJ KJEHTI" peale soovin mina, klient, teada, et miks eij kjehti. vastuseks saan "EIJ KJEHTI".
edasi kulges meie vestlus niimoodi.
mina: kuidas ei kehti???
tema: EIJ KJEHTI
mina: miks ei kehti???
tema: EIJ KJEHTI
mina: ma soovin teada, kuidas ei kehti!!!
tema: tüdrukud, ma ütlen, EIJ KJEHTI !!!!
mina: palun selgitage mulle, miks ei kehti!
tema: ma ütlen EIJ KJEHTI, minge välja.
mina: mul on õigus teada saada, miks EIJ KJEHTI!!! (ma olen väga vihane juba)

üks teine teenindaja sekkub meie vestlusse, uurib milles probleem. ma teen kokkuvõtte probleemist. ja see, normaalne inimene (eestlane, eesti keelt valdav), seletab mulle rahulikult ära, miks EI KEHTI.
ma ju palusingi ainult selgitust. aitäh.

pmtslt sain selle juhtumiga targemaks: et isegi 2,5 aastane laps mõistab vastata küsimusele miks. kuid FALCKi töötaja (suure tõenäosusega) ei mõista.



ma vist eelmises sissekandes hädaldasin, et ei saa praktikal hästi hakkama. no nüüd ma saan juba paremini hakkama. asi liigub paremuse poole.

käisin lõunaka seinal ronimas. ja tõmbasin mingi lihase ära, täitsa valus on. aga lahe oli. hirmus oli ka. aga lahe oli ikka rohkem.

kodus on kõik tolmune. ja kohe, kui koju lähen olen mina ka tolmune. tolmused juuksed on eriti ebameeldivad.

ma tahan juba niiväga ära minna. puhkama. õnneks varsti saab. tavaliselt on nii, et kui midagi väga ootad, siis pettud selles asjas. seda ma natuke kardan. aga loodame ikkagi kõike paremat (:

tore on see, et olen oma elu eelkõige praktikaga, aga ka muul moel, huvitavamaks teinud, kui see vahepeal oli. kodus ju ei saa olla, seal on tolmune.

kokkuvõte ja killer-kingad

pole päris kaua aega kirjutanud. oleks küll, millest rääkida, kuid ei oska kirja panna. olen vahepeal palju blogisid vaadanud ja sellepärast ei ole omasse kirjutanud, kuna tunnen, et mina ei oska sõnu nii hästi seada, nagu paljud blogijad seda teevad. täna pole ma veel teiste blogisid lugenud. sundisin end uut postitust tegema.
et siis palju on toimunud. mitte midagi märkimisväärset teiste jaoks, kuid siiski minu jaoks. eredamalt on vast liigutanud kõik praktikaga seotud. ma olen ju palju praktikaid läbi teinud. ja edukalt. aga praegune praktika on suht raske katsumus. ma ei suuda ennast kehtestada. ma ei suuda noortega nende tasemel suhelda. olen liiga õpetaja. kui ma peaks nüüd SWOTi tegema, siis saaks sinna päris palju nõrkusi ja ohte kirja panna. ja kokkuvõte siiamaani kestnud praktikast on selline, et mulle sobib paremini töötada individuaalselt, ma ei ole meeskonnamängija. ja mulle meeldib, et asjad saavad tehtud minu moodi või siis üldse minu osaluseta. fakk, ma olen ikka nii ego.
kuigi praktika võtab suure osa minu elust, on siiski ka muud. kool, kodu, sõbrad. aga antud hetkel näen suht enamus asju tumedates toonides. nimelt osad sõbrad käivad närvidele. ja koolikorraldus on jama ja enamik klassikaaslastest on nõmedad. ja kodus ei taha üldse olla. et siis halvast ma parem ei räägi rohkem.
aga heast: L on väga tore. tal olid mingid jamad, aga need on vist nüüd möödas enamvähem. mul on hea meel, et ta mulle üsna palju oma eraelust usaldas. ja ma vist sain teda veidi aidata. mul olevat head kõrvad (:
meie reisi tähtaeg tuleb järjest lähemale ning see on tore. olen positiivselt meelestatud ja vägaväga ootan.
remont hakkab pihta.jälle. ja minust saab töömees.töönaine siiski.
lähen varsti autokooli. jälle. seekord siis läheks lõpuni välja, ehk siis lõpetaks lubadega. aga raha läheb sitaks palju autokooli peale.
mul on nüüd uus unelm. see sisaldab Margòt. ja ülejänu jääb minu teada. minu unelm siiski ju.
ostsin hulga asju. käsin poodlemas ja ostsin endale killer-kingad ja mõned aksessuaarid. kui nüüd mõni moeajakiri mind näeks, oleks ilgelt lahe, sest ausalt, mulle mu autfit meeldib.
kirja sai seekord pandud faktid, mitte aga tunded. seda sellepärast, et ma ei ole tunnetes osav/pädev.
selleks korraks kõik.

kõrini, kõigest

paljudel on vahel tunne, et enam lihtsalt ei jõua. puhkust vajavad nii keha kui hing.
minul on see tunne viimasel ajal suht pidevalt kogu aeg. ma olen vaimselt nii läbi, et esimesele ettejuhtuvale kargan kodus kõrri. see ei ole normaalne, kuid lahendada ma probleemi ka ei oska. vahepeal on soov nutta, kuid pisaraid ei ole. vahel tahaks poksikindad kätte tõmmata ja endasse kuhjunud tunded poksikotti välja elada, kuid varustust ega alternatiivi pole. vahel tahaks valjult muusikat kuulata, kuid pahatihti pole seegi võimalik. alati on aga võimalik tunded maha suruda. ja siiamaani on kõik hästi läinud. aga nüüd lisandus üks lisapinge. kool. iga päev eelmisel nädalal ma mõtlesin, et midaasja ma seal (kooli) teen. miks ma siin käin, kui see on nii mõttetu. ja see küsimus on tegelt endiselt üleval. mind kummitab hetkel motivatsiooni puudus.
aga loodame, et läheb üle. nii nagu soov nutta, patja lüüa, valjut mussi kuulata.

sügisest ja sõbrannadest

just mingi hetk tagasi mõtlesin, et suht sitt seis on. nimelt, mul ei ole just palju sõpru, kuid ka nendega, kes mul on, ei ole am alati täiesti aus ja usaldav. aga tegelt on mul paar väga head sõbrannat. nimelt paar päeva tagasi teatas T. mulle, et ma kuulun tema TOP parimate inimeste hulka. peale minu on TOPis veel kaks (2) inimest. seda oli ausalt hea kuulda. tore on olla kellegi usaldusisik. kui T. täna helistas, olin õnnelik, et ta minuga oma muresid jagab. oleks ainult tahtnud tema juures olla ja teda rohkem aidata, kuid loodan, et ta leidis natukenegi lohutust.
ja nüüd, just nüüd panin telefonitoru ära. rääkisin L.ga tore oli kuulda, et talle tähendas palju see, et talle ükskord helistasin. nimelt tal oli mure, mis ei lasknud muule elule keskenduda. ja L tänas mind selle telefonivestluse eest, mis meil kolmapäeval oli.
mul on hea meel, kui saan teisi, endale olulisi inimesi eelkõige, aidata. ka nemad on mind aidanud ja aidanud kaasa minu arengule. nemad on suures osas osalised, et olen just selline nagu olen.

see sügis on igaljuhul üsna imelik. mind valdavad täiesti vastakad tunded. ühel hetkel olen masenduses ja haletsen ennast, sest kõik tundub allamäge veerevat, kiiresti. järgmisel hetkel on aga juba imepisike seik tekitanud minus joovastust v lihtsalt seletamatu hea tunde ja naeratuse näkku. emotsioone on seinast seina ja vahelduvad valguse levimise kiirusel. ei tohiks olla sellist asja nagu sügismasekat. lihtsalt sellepärast, et sügis on oma värviliste lehtede ja mõnusa jaheneva ilmaga eelkõige niisuperilus aeg et see ei saa kellelgi masekat põhjustada. igaljuhul, varsti algab kool ja loodan, et mõtted on hõivatud kohustustega, mitte tunnetega.


muuseas, kuulsin Kelgukoertes ühe huvitava mõttetera: "elu ongi mäng - mäng elu ja surma peale." eksole õige.


ilusat sügist

maseka ravimisest ikka

hakkasin siis võitlema selle nö sügismaseka vastu. lühiajaliseks raviks oli tekiilaõhtu. mina ja t jõime paljupalju tekiilat. ja jäime tegelt ikka päris täis. tekiilajoomise vahele tarbisime loomulikult sigarillosid. niiet tõesti, süda läks pahaks pärast, lõpus. aga enne lõppu läksime kluppi. klubis oli tore. kohtasin vanu tuttavaid, kellega väga rääkida ei julgenud, kuna mai olnud konditsioonis. kõik oli tegelt väga tore. ei oleks pooltki nii lahe olnud, kui ma poleks tekiila mõju all olnud. et mai hakkagi täpsustama üksikasju meie peoõhtust, kuid me nägime ilusad välja. aga mitte kained.
oli küll tore pidu jne, kuid nagu teada on, nii juhtuski, et tore-olemisele järgneb langus. et siis järgmine päev oli ka ok. aga järgmise õhtu pidu oli täielik bullshitt.
et mis ma tahtsingi öelda. moraal on ju lool olemas. see pidu oli aint lühiajaline leevendus maseka vastu (muidugi ma ju teadsin seda). ja tegelikult ei ole enda täis joomisest mingit abi, pikemas perspektiivis. ja suitsetamine ja joomine kurnab täiega organismi (ma ju teadsin seda ka). ja ma tõtlesin siin endamisi, et üritan mitte tarbida sigarellosid ja piiran alkoholi tarbimist ka. mitte organismi pärast ja raha (puudumise) pärast. lihtsalt pigem sellepärast, et nii on õige ja nagu jälle sai tõdeda - selline enesehävituspidu ei aita kuidagi probleemi lahenemisele kaasa.
aga samas hea, et ma selle asja ikka läbi tegin (tekiila-discoõhtu ma mõtlen)

jep, ma hakkan tublimaks. ja ma vaatan seda filmi, mida mulle soovitati ("Südamelähedane")

hakkan ravima masendust. ootan filmisoovitusi.

mulle tegelikult meeldib sügis. isegi väga. aga sellel sügisel kohe vägisi võtab võimust mingi sügismasendus või midagi selletaolist. väga paljud asjad sakivad täiega. eriti muidugi kodune elu. viimane uudis on see, et ma ei saagi uude korterisse kolida. lisaks on süvenenud konfliktid A.ga ning lisaks temale on O. ja M.i pärast närvid peaaegu täitsa läbi. Ma ei talu enam A kisamist ja ei suuda enam O. ja M.i heaolu pärast muretseda, kui pärast minu jõupingutusi keegi ikkagi rahul ei ole.
muide, eile teatas A. et tema elab ainult iseendale. no tore on siis. kuna ma olin juba niigi viimasele piirile viidud, siis kobisesin vastu stiilis et "näha on jah". ega ta selle avaldusega aint ei piirdunud. loomulikult kiskus ta teema hästi laiaks ja lasi edasi umbes nii, et kuna ta on 50 a vanamees, siis tema saab elada iseendale. et raha on küllalt ja teen mida tahan. ja kui kurb on vaadata, kuidas I. ei saa iseendale elada ja peab ikka süüa tegema ja sokke parandama jne jne. ega loomulikult ei kuula A. kunagi seda, mida teistel öelda on. niiet läks suuremaks karjumiseks. nagu alati. ja siis, kui see teema lõpuks tema jaoks läbi sai, viis jutu sujuvalt edasi ühele vanale heale teemale. nimelt, teema, et küll vanasti, omal ajal, oli meil raske. meil oli juba 18 a pere ja pidime tööl käima, ja midagi ei olnud saada jne jne. siis mul jälle kihvatas ja loomulikult hakkasin vastu ajama. ma lihtsalt ei talu nii lolli juttu inimeselt, kes ei tea kuidas asjad on olnud tema ajal ja kuidas on need nüüd.
juttu jätkus lõunani. pmtslt mina õunisin täielikult seda debatti. sõnasõda A.ga on alati tegelikult väga lihtne võita. sest ta ei ole suuteline ühtki põhjendatud väidet esitama. tema kisab lihtsalt emotsioonidest lähtuvalt. ainuke asi, mille pärast võin talle kaotada, on minu märgatavalt vaiksem hääl või tenma märgatavalt tugev hääl. ehk siis ta ei ole võimeline kuulama kedagi ära, vaid kisab lihtsalt üle. krdi mats. moron.
aga see selleks. meie vestlus lõppes lõpuks O. pisaratega. mis, nagu lõpuks selgus, olid enesehaletsuspisarad. normaalne. NOT!
et jõuan jälle oma jutuga algusesse. mul on vist mingi maseka-taoline asi peal. kodus on liiga masendav meeleolu, et seal viibida. sõpradele ei taha ka oma probleemidega koormaks olla. aga ma vist leidsin lahenduse, mida oleks vaja kuidagi ka teostada. nimelt, arvan et tuleks vaadata mingit nutufilmi. et siis midagi kurba, kellegi raskest elust. siis ma näen, et saab oll aka veel raskem ja siis ma vaataks filmi ja nutaks natuke. teatavasti nutmine aitab. nii vähemalt räägitakse.
ja siit tuleb minu PALVE: soovitage mõnd head nutufilmi.

mul on blogilugemisesõltuvus

kohe, kui arvuti taha saan, on vaja külastada tuttavate blogisid. on ju vaja hoida kursis sõprade-tuttavate tegemistega. ja siis kui ma olen etada saanud, kus keegi eile käis ja kui palju jõi ja kui vähe keegi eilsest mäletab, siis on vaja külastada blog.tr.ee-d. omade eludega olen ju juba enamvähem kursis. tean, kus ja kellega nad aega veetmas käivad ja kellega/kelle juurde lähevad ja missugune mõrd ülemus on ja mihuke pervo kolleeg on. et siis blog.tr.ee-st saab lugeda täitsa (minu jaoks) tundmatute inimeste töödest-tegemistest. paljud kirjutavad väga huvitavalt ja nii mõnus on lugeda. mõne blogi lugedes olen seda mõnda juba tundma hakanud.
ja veel seda, et need inimesed ei tea, et nende blogisid loen. tagasisidet ma ka ei anna. lihtsalt loen, saan kellegi elust natuke osa ja liigun jälle edasi. ma pmtslt lahutan oma meelt teiste eludega.
aga mure on selles, et kui ma arvuti taha olen läinud, siis on sellel ka põhjus. ehk et ma peaks tööd tegema või midagi sarnast. aga kui ma sii juba istun, siis mul lähevad muud asjad meelest ja meelde tulevad blogijad-tuttavad ja sealt juba edasi blog.tr.ee.
et kuidas ennast ravida sellest blogilugemissõltuvusest? ja kas peaks ikka ravima, või pole hullu kui natuke teiste eludest osa saan?

väga huvitab, miks ma täna öösel magada ei saanud?? kell 02.30 oli uni läinud. lihtsalt vahtisin lakke. mõtsin, et hakkan lugema, kuid ei tahtnud teisi üles ajada. vahtisin pidevalt kella, mis khe üldse ei liikunud edasi. lõpuks tulin mõttele raadiot kuulata. see oli hea otsus, sest varsti tuli ka uni. et kohe poole tunni pärast kella peale üles tulla. ma loodan, et selline asi (unetus) enam ei kordu.

nagu mingi tiinekas

fakk, ma käitun nagu teismeline. mitte midagi ei ole muutunud viimas viie aasta jooksul. ema ütles mulle eile midagi väga nõmedat. ma läksin täiesti endast välja. silme eest läks mustaks ja hakkasin hullult end kaitsma. loomulikult tõstsin ka häält. tegelikult ma ikkagi arvan, et mul oli solvumiseks põhjus. olen ju korduvalt öelnud, et nii ei tohiks asju selgeks rääkida, kuid ikka (õnneks siiski harva) kasutatakse minuga manipuleerimiseks seda sama vana trikki. kuigi ma leian, et ema ütles v nõmedalt, ei tohiks ma nii endast välja minna. et siis jätkuvalt käitun nagu tiinekas.
veel. vanad ajavad närvi mustaks. ma ei saa midagi teha. lihtsalt hulluks ajavad mu oma kohalolekuga.
mõni hea asi on ka juhtunud. nimelt, ma lähen reisima. varsti. annan teada, kui see juhtub. igaksjuhuks ei ütle perekonnale ka, et lähen. jätan selle asja viimasele minutile.
minu lõputöö edeneb. tegelen praegu küsimustikuga. läheb hästi.
uues töökohas on seni kõik hästi läinud. aga tähtsamad hetked, kus ennast tõestada tuleb, on veel ees.

eestikeelestame inglisekeelseid sõnu

uus ja huvitav sõna, mille mina nüüd enda sõnavarasse võtan, on supportima (toetama). eilses Haara mikker saates Koit Toome kasutas seda sõna u niimoodi: "ma suppordin Evelini (Saamuel)."
ma pean lugu eesti keelest, minu meeles on see väga rikas ja värvikas keel. siiski meeldib mulle aeg-ajalt kasutada ka slängi ning põimida oma jutusse vene-, inglise- ja saksakeelseid sõnu ja väljendeid.
viimase aja mitte-eestikeelsed lemmiksõnad on: moron, supportima, naiss, maladieets, uužass.

oli ju täiega sisukas sissekanne. (:

vaatasin seriaali "7th heaven" (Seitsmes taevas)

juhtusin ükspäev vaatama kogupere seriaali "Seitsmes taevas". kuigi see seriaal ei ole minu jaoks huvitav, vaatan ma seda ikka, kui samal ajal lõunatan.
igaljuhul, selles osas oli probleemiks, et mingi kutt luges Lucy päevikut. ja seal oli midagi ka Lucy peikast juttu. ja tsikk läks nii endast välja, et ta päevikut loeti. ja suurest pahameelest, et tema peika sai teada mis tema kohta kirjas oli, siis järsku, out of a blue küsis Lucy peikalt:"Have you ever been with a woman?" ehk siis tõlkes "oled sa kunagi naisega olnud?" naisega olnud tähendab siis tõenäoliselt seksuaalvahekorda. see oli huvitav küsimus 25 aastasele kutile. peika vastaski siis:"I´m 25 years old, I´m a police officer, I´m a man"
mida ma tahtsingi öelda. ma ausalt imestaks, kui see kutt vastaks, et on neitsi. no tõepoolest 25 aastane!!! mida see tsikk mõtleb, et kutt oma eksidega ainult musitas ja kallistas!!!
nagu ma aru sain, see tsikk on ~20 aastane. ja nagu ma aru sain, siis kõik Camdenite pere lapsed ootavad seksiga pulmaööni. palju õnne neile. aga kõik ei ole sellised. ja eriti veel mehed. et siis see seriaal on ajast ja arust. tänapäeval ei hoita ennas pulmaööks (ma räägin enamusest siin, loomulikult on ka erandeid). kuulasin täna SkyPlus´i. seal oli üks uudis, et mingi vanamees(~60a vist) kaebab kohtusse oma naise (50 a), sest tuli välja (pulmaööl!!), et naine oli varem mees. oleks pidanud enne pulmi järele uurima asja, eksole.
et siis Lucy ja peika vahel ei toimu mitte midagi enne abiellumist. palju õnne.

minu esimene pimedeit

käisin pimedeidil. oli väga huvitav. nimelt, sain teada, et kutt on 40 aastane. ja tal on kaks last. ja tal on elukaaslane. ja noh, seda et ta on mingi v tark inimene ma sain juba enne ka aru aga pmtslt see leidis nüüd siis kinnitust. siit tuleb minu küsimus: kes küll võiks arvata, et meie, see kutt ja mina siis, sobime kokku ?!? sesmõttes, et 23 a BAkraadiga mina, ja 40 a Ph.D tema ?????? ma olen ju alati avaldanud oma arvamust, et mina ei vaata nii vanu mehi, kes võiks mulle isa olla. ja seda ka olen öelnud, et pimekohtingud ja topeltkohtingud jms on bullshit, mu arust. no miks peaks keegi minema pimekohtingule? hea küll, see kutt ka põhjendas, et miks võiks. aga mina ju ei ole pimekohtingutüüpi tüdruk.

ja peamine. mina ei deidi meestega, kellel on elukaaslane olemas!!!!
et need on esimese mõtted sellele, kes arvas, et me võiksime sobida. et kui järgmine kord püüad kedagi kokku viia, siis mõtle hästi järele, kas need inimesed ikka sobivad v ei.

ja tegelikult veel üks mõte, las igaüks saab ise endaga hakkama. kindlasti ei ole vaja minule meest otsida. mina saan ise endaga hakkama. kui ma abi vajan, siis küsin.

01.09. käisime Riias.

väga tore päev oli. Riia vanalinn on väga ilus. ilusad muinasjutulised majad tekitavad positiivseid emotsioone, mida ma hetkel täpsemalt kirjeldada ei oskagi. mõnus tunne oli terve see aeg kui Riias olime. keegi meid ei tunne, tõenäeosus, et keegi tuttav vastu tuleb, on suht väike. ma ei olnud päris mina ise. st et tegin asju, mida ei tohiks teha ja mida ma Tartus olles üritan mitte teha. nimelt jõin alksi - lahjat alksi, naistekat - rohkem kui oleks vaja. aga hullem kui alksitarbimine on minu arust suitsetamine. ja seda ma tegin paraku kaa. lihtsalt tekkis tuju suitsetada. muidugi ma sain väga selgelt aru, et see ei oleks vajalik tegu ja ei ole mõtet tervisega mängida. kuid tahtsin siiski. ja suitsetasingi.
loomulikult sai toodud ka külakosti. emmele tõin kommi ja D-le õlli. endale tõin suitsu. miks ma küll suitsu tõin, kui ma ise tegelt ei suitseta!? aga esiteks sellepärast, et see on odav seal. teiseks ma tean, et mul tekib mingi hetk jälle soov suitsetada. ma ostsin 2 pakki suitsu ja sellest tõenäoliselt jätkub terveks aastaks. ma loodan vähemalt nii.
Riiast jäi mulle väga positiivne mulje. peale kõige muu ilusa ja hea ja toreda o9n eriti lahe, et sain vene keelt praktiseerida. ma sain vene keeles rääkimisega hakkama. maladiets.


02.09. käisime teatris.

tõenäoliselt poleks ise seda tükki vaatama läinudki. aga hea, et läksin. tüki nimi oli "Kuidas elad, Ann?" (Aidi Valliku samanimelise raamatu põhjal) mina polnud küll päris sihtgrupp, ma olen selle jaoks juba vana. aga tore oli ikka vaadata. huvitavalt tehtud näidend, hästi näitlevad noored, ja eriti meeldis mulle lavakujundus. nimelt, mulle meeldib minimalistlik lahendus. ja siin oli kasutatud ainult astmeid. astmed leidsid kasutust vastavalt vajadusele toolina, lauana, voodina. ja publiku pool vaadatuna paremas nurgas oli bändi inventar: mikker, trummid, kidrad. jah, näidendis tegi kaasa just nimelt selleks näidendiks tekitatud bänd nimega Ann-Believable. kuigi mina eelistan pigem raamatut lugeda, mõjus see teatrikülastus ülihästi. juba ainuüksi sellepärast, et teatriskäik ei ole igapäevane sündmus. paar tundi varem hakkad mõtlema mida selga panna ja siis teed ilusa meigi. minu meelest ei tohiks teatrisse ilmuda igapäevarõivastuses, ehk siis teksades ja dressipluusis. mõni oli aga just niimoodi eile teatris. aga õnneks paljud olid ka ilusti riides.
kuigi mina olin selle näidendi jaoks vana, nautisin ma seda näidendit. huvitav käsitlus, muusika ja lavakujundus ja näitlejad olid superhead. tore oli.

You Are 67% Sexy

Your Sex Appeal Is: Extremely High

You're very sexy. You just have that certain something that takes over a room.
You know how to attract, entice, and keep whoever you want. You are truly appealing.


olen igal juhul meelitatud

http://www.blogthings.com/howmuchsexappealdoyouhavequiz/outcome.php

http://www.blogthings.com/areyouimmaturequiz/outcome.php

You Are Very Mature

Even though you may not always feel like it, you're a full fledged adult.
And while everyone should be as mature as you, most people aren't!


hea teada. ma ise arvasin ka nii.

Your Blog Should Be Purple

You're an expressive, offbeat blogger who tends to write about anything and everything.
You tend to set blogging trends, and you're the most likely to write your own meme or survey.
You are a bit distant though. Your blog is all about you - not what anyone else has to say.



ofkoors räägin mina oma blogis endast. mina olen enda jaoks kõige tähtsam. loomulikult.

mul on söömishäired, igas muus mõttes olen ikkagi normaalne.

olen puhkamast tagasi ja peab ütlema, et tagasi olla ei ole eriti mõnus. tripp oli niiväga lahe. igapäevaelu juurde on v raske naasta. kohanen, mis mul muud üle jääb. aga v raske on. iga pisiasi ajab närvi mustaks, sõpradega ei viitsi ka välja minna. tehtud plaane ei viitsi/ei saa ellu viia. minu tujukus segab mind ümbritsevate inimeste elu. nagu alati, tundub E teadvat, mis tujukust ravib. E ütles "mine mehele" ilgelt lahe eks. mine mehele ja enam ei ole tujukas. aitäh drE. notõesti, persse ei taha minna vä!?
igatahes, täna hommikul jõudsin selle avastuseni, et vajan abi. ei, mai vaja meest kellele minna. vajan abi, sest et mul on söömishäired ja mai saa ise endaga hakkama. peaks minema kuskile aga ma paraku ei tea kuhu. kus tegeletakse selliste probleemidega? ma veel mõtlen, kas üritan veel üksi hakkama saada või hakkan otsima mõnda nõustamiskeskust vms.
elan ühe päeva korraga. vaatab mis saama hakkab.

solvumine, ametivahetus ja lõpuksometi - puhkus!!!

vana on solvunud. tore küll eksole. krt võtaks me tahame ju teda aidata. ja see kes rohkem aitab on ikka paha. mina olen ka solvunud. räägid plaanidest ja tundub, et jutt jõuab kohalegi, aga pärast pean ikka alati mina oma plaane muutma.
pmtslt koduse jama pärast võtan puhkuse. homsest mind ei ole. lähen matkama. kui ma juba ükskord matka alguspunkti jõuan, on kõik bro. praegu veel ei ole. ma vist juba ütlesin, et olen solvunud. ma olen tõesti solvunud. ja ma olen kuri. elan esimese ettejuhtuva inimese peale välja. hoidke alt!!!! teie endi pärast ütlen seda. kuri olen, sest mitte kõik minule oluline ei lähe nii nagu mina tahan.
ja kust krdi kohast saaks laenutada matkavarustust (tartust)??? tean aint ühte kohta, kuid seal on välja laenutatud. aitäh tõesti.

aga eilne õhtupoolik läks hästi. kõigepealt oli rattatrenn, siis nats ujumist, siis jooksutrenn ja siis oikuimõnus dušš. nimelt proovisin uut koorivat dušigeeli. mmmmõnus.
ja päris hilja õhtul, kui tavaliselt minnakse magama, hakkasin mina mehaanikuks. tegin ise oma ratta korda. aega võttis, aga korda sai, niiet matk võib alata. mõtlesingi nüüd, et peaks ala vahetama. hakkan tegema nö meeste töid: puusepp-mehaanik-remondinaine-elektripirnivahetaja. jep, nii hakkab nüüd olema.

ja õnneks tuli meelde. ma nägin eriti head und täna hommikul. romantiline unenägu. üksikasjad kirjutan märkmikusse üles. et kui unenägude seletamise raamatu leian, siis saan kõiki detaile kontrollida. aga pmtslt minu eluarmastus tuli mulle järele kuskile tallinna maiteamiskohta. ja sisustas minu ja mu sõprade aega. ja hoolitses meie kõigi, kuid eriti minu eest :) (if you know what i mean). jahh, sellised asjad juhtuvad unenäos.
ärkamine oli muidugi kole - otse reaalsusesse.

nüüd muretsen puuduolevad matkatarbed ja homme algab sõit.

ajjeee. ma olen selle puhkuse ära teeninud. ma naudin puhkust ja ei mõtle vanade peale ega ka mingitele muudele kohustustele. see on minu aeg. teen palju pilte ja jagan matkaemotsioone ja -muljeid heade sõpradega. ofkoors.

ja kui hästi läheb, siis jõuan selgusele, mida edasi teha selle pimekohtingu kutiga. aga võibolla ei jõua ka selgusele - ega see matks nüüd nii pikka ka ei ole.

tsauks ja edu ja ilusat ilma meile matkasellidele. no ja teistele ikka ka.

segadus

orkuuti today`s fortune: Your principles mean more to you than any money or success. tegelt see pole päris tõsi. aga päris vale ka ei ole.

aga mis ma öelda tahtsin: mul on tunne, et hakkan hulluks minema. tahaks oma tundeid selgitada/seletada aga ma ei oska seda teha.

ja ma olen hakanud asju unustama ja endas kahtlema. nt et kas uks sai ikka kinni, kas mobiil on kaasas, kas võtsin võtme ukse eest ära, mida v palus poest tuua, et pidin lilli kastma... see ju ei ole normaalne. ja see algas juba BAtöö kirjutamise ajal. kas bakatöö stress võis põhjustada selle pealaialioleku?

mul on vaja puhkusest puhkust. tõsiselt. õnneks varsti saab metsa minna. puid kallistama ja linnuhääli kuulama. ja kui tagasi tulen, siis loodetavasti on mõistus jälle omal kohal.

pühapäevaõhtune (05.08.) filmielamus NOT

Ma pole telekast tükk aega midagi nii nõmedat näinud. Muidugi (suve)reporter sakib täiega. Ja ka seebikad, mida ma olude sunnil kuulen. Ja ameerika naljakad koduvideod on jama. Mitmeid kordi näidatud „vaat kes räägib” ja „üksinda kodus” ja „politseiakadeemia”ei ole ka nagu eriti põnev. Aga ikkagi pühapäevaõhtune (05.08.) film TV3-s oli nõmeduse tipp. Naiivne mina vaatasin pealkirja („Justinilt Kellyle”) ja valmimisaastat (2003). Lühitutvustust ei olnud. Mai teagi miks, kuid arvasin tõesti, et see film on ok. No vähemalt nii ok kui romantiline komöödia üldse olla saab.
Päris algusest ei näinud. Mingi hetk hakkasin vaatama. Näinud filmi ½ minutit, sai selgeks, et tegemist on täieliku jamaga. Aga on ju varemgi täielikku bulli vaadatud, vaatasin siis edasi. Ja järsku out og the blue hakkasid näitlejad laulma (st suud maigutama) ja tantsima. Muusikalilaadne asjandus.
See ületas minu taluvuse piiri. Mingi hetk tegin teleka jälle lahti ja oh seda õnne, see film kestis veel. Ja loomulikult seal tantsiti ja lauldi ja see ei olnud üldse mitte tore.

Et pmtslt võib siia moraaliks kirjutada sellise tarkusetera, et kaane järgi ei maksa raamatu üle otsustada.

See uskumatu uudis siis

sellest tahtsin eelmine kord kirjutada.

nimelt minu kaks (2) head sõbrannat on home-wreckers. eksole kena lugu küll.
iseenesest mina ei peaks asjast puudutatuna tundma. aga see häirib mind. kohe väga.
ühel mehel on kodus abikaasa ja laps, teisel lihtsalt elukaaslane. et nagu milleks sulle elukaaslane kui sa kõrvalt võtad koguaeg!?
ikka kuuled, et keegi tuttav v tuttavatuttav läks lahku, sest mees/naine pettis teda. ja siis mõtled, et on ikka inimesi ilmas. et kust tuleb mõte minna abieluinimesega voodisse!? kui ei oleks teadnud, et tegemist on commited meestega, siis oleks mees lihtsalt moron. aga mõlemad tsikid teavad, et need mehed on hõivatud. mehed on moronid niikuinii, aga mida tsikkide kohta öelda? biaatch!? tegelt on ju?

kuidas sõbranna nr1 selgitas. itsitas ja ütles, et nende suhe (kutil elukaaslasega) on niikuinii nii perses, te vahet ei ole.

kuidas sõbranna nr2 selgitas. kui ta minuga ei petaks, siis kellegi teisega petaks niikuinii.

noeksole. muidu on igati toredad tüdrukud. aga ma ei saa aksepteerida sellist käitumist. samas ma ei saa hukka mõista nende elu. lihtsalt tahaks loota, et mina kunagi nii ei teeks.

Uskumatu

kui see arvuti niimoodi näkku ei paneks, siis ma saaksin rääkida sellest, mida uskumatut teada sain.
teinekord siis.

Täidan lubadusi

Sel kiirel ja hullumeelsel ajal, kui BAtööga "maadlesin", andsin endale mõned lubadused. Nimelt, et kui ma praegu (siis) korralikult BAtööd teen ja ei tegele kõrvaliste asjadega, siis pärast kaitsmist on mul aega:
lugeda ilukirjandust
kohtuda vanade tuttavatega
hoida sõbrantside lapsi
pidutseda hommikuni
tegelda käsitööga
teha kodus remonti
õppida võõrkeeli jne

Ja nüüd ma võimaldan endale nende lubaduste täitmist/täitumist. suhtlen võimalikult paljude inimestega, loen, koon. On olnud ka mõned v lahedad peod. Võõrkeeli pole eriti õppinud, siiski vene keelt olen praktiseerinud. Tuleb päris hästi välja juba :)

Peaks veel töökoha leidma, siis oleks tore. Isegi pakkumine tehti, kuid enne tuleb valehäbist(hirmust) lahti saada ja siis juba tööintervjuule. ajee.

Esiteks

Esimese asjana saab siia kirja pandud minu meelest üks väga tark lause:
ÕNN ON JULGETELE, NEILE, KES EI KARDA LOOBUDA, KA ÕNNEST MITTE.

seda mõttetera võiks ka järgida. eksole.


seda lauset pole mina ise välja mõelnud. aga kuna ma ei tea, kes seda tegi, siis ei saa panna ka viidet.