7. nov 2007

teeninduskultuur on lapsekingades

kurb tõsiasi on see, et klienditeenindajatena töötavad meil siin eesti keelt mitte mõistvad täielikud põmmpead. tüübi avalduse "EIJ KJEHTI" peale soovin mina, klient, teada, et miks eij kjehti. vastuseks saan "EIJ KJEHTI".
edasi kulges meie vestlus niimoodi.
mina: kuidas ei kehti???
tema: EIJ KJEHTI
mina: miks ei kehti???
tema: EIJ KJEHTI
mina: ma soovin teada, kuidas ei kehti!!!
tema: tüdrukud, ma ütlen, EIJ KJEHTI !!!!
mina: palun selgitage mulle, miks ei kehti!
tema: ma ütlen EIJ KJEHTI, minge välja.
mina: mul on õigus teada saada, miks EIJ KJEHTI!!! (ma olen väga vihane juba)

üks teine teenindaja sekkub meie vestlusse, uurib milles probleem. ma teen kokkuvõtte probleemist. ja see, normaalne inimene (eestlane, eesti keelt valdav), seletab mulle rahulikult ära, miks EI KEHTI.
ma ju palusingi ainult selgitust. aitäh.

pmtslt sain selle juhtumiga targemaks: et isegi 2,5 aastane laps mõistab vastata küsimusele miks. kuid FALCKi töötaja (suure tõenäosusega) ei mõista.



ma vist eelmises sissekandes hädaldasin, et ei saa praktikal hästi hakkama. no nüüd ma saan juba paremini hakkama. asi liigub paremuse poole.

käisin lõunaka seinal ronimas. ja tõmbasin mingi lihase ära, täitsa valus on. aga lahe oli. hirmus oli ka. aga lahe oli ikka rohkem.

kodus on kõik tolmune. ja kohe, kui koju lähen olen mina ka tolmune. tolmused juuksed on eriti ebameeldivad.

ma tahan juba niiväga ära minna. puhkama. õnneks varsti saab. tavaliselt on nii, et kui midagi väga ootad, siis pettud selles asjas. seda ma natuke kardan. aga loodame ikkagi kõike paremat (:

tore on see, et olen oma elu eelkõige praktikaga, aga ka muul moel, huvitavamaks teinud, kui see vahepeal oli. kodus ju ei saa olla, seal on tolmune.

Kommentaare ei ole: