9 aastat tagasi ehk naiseks kasvamine

oli üks mees (E) ja oli üks noormees (T). see, et E ja T mul külas käivad, oli 9 aastat tagasi tavaline asi. mõni teine kord saime kokku E pool. aga mõnikord saime kokku kuskil peol. minu juures käisid nad kotlette tegemas. ilmselt ongi E ja T kotletid midagi sellist mida ma kunagi ei unusta :)

alati kui ma teadsin, et E ja T külla tulevad, muutusin rõõmsaks ja hinges oli ootusärevus. käisin enne nende tulekut paljupalju kordi peegli eest läbi – olemaks kindel, et ripsmetuss on ikka ainult ripsmetel;) ja et pastakaga pole nägu kogemata ära mäkerdanud.

tol ajal oli ilmselt minu üks unistusi T endale peikaks saada. E aga tekitas minus turvatunde. mul oli nende mõlemaga hea olla tegelikult. neile ma seda kunagi siiski ei öelnud.

ma saan öelda nüüd, et 9 aastat tagasi oli minu elu parim aeg. ja kui mul oleks võimalik, elaks veel selle sama aja läbi. ja ei hoiaks ennast tagasi. paljuski võlgnen tänu justnimelt E-le ja T-le. eriti just E-le, sest tema tutvustas mulle suurte inimeste maailma - täiskasvanute elu kõige sinna kuuluvaga (st seksisse puutuv).

9 aastat tagasi olin ma 16 aastane.
9 aastat tagasi oli E 42 aastane 9 aastat tagasi oli T 18 aastane.

E suri 2 aastat tagasi.
ma ei tea kuidas/ kus / kellega elab T.


imelik, miks sellised asjad vehepeal meelde tulevad. kahju, et ma ei kasutanud oma võimalusi – kahju, et mul enam selliseid inimesi pole.

jõulupidu kolleegidega..õõõhhhhhhhhh....

kohustuslikud jõulupeod on läbi. klientide oma läks päris hästi. üldiselt oli tagasiside positiivne ja selle üle on mul ikka väga hea meel.

kolleegidega oli jõulupidu masendav. päriselt. terve meie naistekari läks 'välja' õhtustama ja aega maha võtma ja catch up'ima. aga no mida... mind kohe tõesti ei huvita endast poole vanemate eitede heietused vanast ajast (töökollektiiv enne mind) kui olid ikka nii vinged peod et täitsa lõpp kohe...õõõhhhhhh!!! ja veel vähem huvitab mind nende eitede pereelu. no ja lomulikult vahiti iga 'uute töötajate' liigutust - kas ta tantsima läheb, palju veini joob, palju sööb, kui laia suu ja suure häälega naerab jne. masendav.
tantsimisega oli veel selline lugu, et noh, kellega sa seal tantsid - meie kollektiivis on ju aint naised. no ja kõrtsus vabu mehi ei olnudki minu meelest. et siis meil käidi/käiakse tantsimas naised omavahel. masendav. tähendab, noh, pole minu teema see.
pmtslt mul hea meel, et see kollektiivi jõulupidu ruttu läbi sai.

nüüd on 2 kerget nädalat - kokku 3 tööpäeva :)

naistekollektiiv=klatš

tööl on ikka täitsa nõme. ausalt, ma mõtlesin koha vahetuse peale. ah et miks!!! põhjuseks on naiste kolektiiv. klatšja ussitamine käib pidevalt. ja noh, kuna ma sain nüüd teada mida minust arvatakse siis ... . tõsiselt, mind kurvastas ja solvas see üheaegselt. kuna täna oli parem päev, siis ma hetkel sellest kõigest juba üle. aga ikkagi, ma ei oleks arvanud, et minust ka selja taga räägitakse. ja pmtslt, kui ma ei tea, siis ei tee see ka haiget. niiet, palun ärge mulle tulge ütlema mida minu kohta kolmandad inimesed räägivad.

aga. see on hea, et nüüd siis on lõpuks ometi haigusteperiood möödas. ja elu käib hetkel jõuluvana oodates. ehk siis hetkel on pidev siblimine-sablimine ja jõulupeo ootusärevus. eks näis mis sest välja tuleb. loodetavasti saab kõik korda.


lumi võiks juba maas olla...

heade mõtete koht :)

lebotasin oma armsas kott-toolis ja noh, seal ikka tulevad head mõtted pähe. seekord mõtted keerlesid magistriõpingute ümber. mõtlesin mõlema variandi plusse ja miinuseid. ja lõpuks tuli selline idee, et läheks hoopis midagi uut õppima. ja nimelt ajalugu. ajalugu pakub mulle huvi. ja ma tahaks teada rohkem kui tean praegu. ajalooõpetajaks tahan saada :) ja ma olen kindel, et oskan huvitavalt õpetada.

õppima oleks kõige parem minna siis kui kunagi titepuhkusele lähen. jah, mul kõik välja mõeldud juba ;) seda veel mõtlen välja kunas titepuhkusele lähen ja kellega ma titte teen :P

minu kott-tool on heade mõtete koht :)

puhka välja ennast

no kes meist siis nüüd loll on.... eiei, ma ei ootagi vastust sellele küsimusele, sest ilmselgelt mina küll loll pole.
ravimi infolehel on kirjas, et kapsel tuleb võtta pool tundi enne sööki.
a mida apteeker ütles... ma ütlen mis ta ütles: peale ravimi võtmist ei tohi kaks (2) tundi süüa.

no mida!!!!

mantra: ma saan terveks. ma olengi terve. ma saan terveks. ma olengi terve. ma saan terveks. ma olengi terve.

arst ravib mind telefoni teel. tuli välja selline asi, et noh, see käsimüügiravim, mida arst soovitas võtta tegelikult ikka ei sobigi mulle. no täitsa p*ask. ma juba teist nädalat olen kodus ja püüan terveks saada. tegelt arvasin, et homme juba saan tööle minna. a tutkit bratt. ei käi need asjad nii kiiresti.

sain nüüd uue rohu, esimene kapsel võetud ka juba. eks näis mis homme saab, kuidas see ravim toimib jne.

lisaks on homme selline uskumatult hea päev kus saan arstiga reaalselt kokku. JEHHHUUUU !!! (siin pole mingit sarkasmi) hea õnne korral kuulab ta mu kopse ka kontrollib põletkuproovi ka.

ma olen nii väsinud kodus passimisest ja põdemisest et mida boss kostab selle peale kui ma haiguslehe tahan välja võtta. ma kuulsin sahinaid, et boss 'töötleb' alluvaid niikaua kuni haigusleht jääb käiku laskmata :( deem see seaduse muudatus :(

haiguslehel NOLIFER

stupid stupid stupid f*king idiot!!!!! - mõlemisvead

oma elu ju pole (jah, ma endiselt haiguslehel), siis vaja teiste elu elada. ok, see pole ju mingi uudis, et teiste päevikutes ringi tuhnin. a uudis ja hull lugu on see, et mingite 19-aastaste blogisid loen. no täitsa lõpp!!! sattusin lugema ühe 16 a tsiki blogi, ja siis sealt blogrollist tema tuttavate blogisid (need teised siis 19 a). no ja jama on see, et mulle pakkus pinget see mida nad kirjutavad seal. ja tegelt kõige rohkem lugesin selle 16-aastase bloogi. teantean, nõme olen :( asi on ikka täitsa hulluks läinud. muidu ma ikka vahtisin ja salaja elasin tuttavate tuttavate elu.

ma saan ainult oma nõmedat bloogilugemise kommet seletada liigselt suure hulga vaba ajaga. noh, ma ju haige ja passin kodus kogu aeg. mu elu ongi praegu niimoodi, et suurema osa ajast päeval ma lebotan voodis ja üritan kuidagi toime tulla rõveda nohu ja köhaga. ja siis kui ma tunnen natsa paremini ennast siis vaja kohe ju hakata nõmetsema (loe:Internetti & digiTV).

no ja siis kui ma voodis olen ja lakke vahin, mõtlen mõtteid. põhiliselt küll tulevad süümekad, et ma tööl pole. teised ju minu eest peavad töötama. ja vaesed kliendikesed :(
jas seda et, noh, asutusele läheb maksma see minu kodus lebotamine ehk ravimine. ja nagu teada on, rahadega on ALATI kitsas. niiet ma vaenlane olen juhtkonna silmis kui haiguslehe käiku lasen. ma siin olen skeeme välja mõelnud kuidas mõlemad pooled - ma ja bossid - saaksid rahule jääda. et kui ma ei võta haiguslehte välja ja sisi kui nemad tulevad mulle vastu jne. a samas elu õpetab, et kui tõestusmaterjali pole,siis mina olen ikka kaotaja rollis, ehk kokkuvõteks - mul on ikka tarem võtta haigusleht välja. oehhh


lõpetan positiivse sõnumiga: avastasin justin petrone bloogi. v huvitav lugemine. soovitan ikka.

röga-teema. väkk!!!

ma poleks küll iial arvanud et ma nii meeleheitele satun... sellepärast... et ma ei oska röga välja köhida. väkk, eksju. aga mul tõsine probleem - 2 nädalat mul kuiv köha ja hirmu tunnen et võib sedaviisi jätkates tulla kopsupõletik. no võtan siis rögalahtistit. aga ma ei oska välja köhida seda lima, st röga. niiet mõttetu tegevus see rögalahtisti võtmine vist.

ma juba mitmendat päeva kodus ja põen. alguses oli suur hirm, et on äkki võibolla seagripp. noh, ma küll ei kartnud seda paaniliselt ja ma pmtslt tean, et tavaline gripp ju sama paha kui seagripp. no nüüd ma seagrippi ei karda. ei arva ka endal olevat tavalist grippi. aga mure on suur, sest ma tunnen, et hingamisteedes pole päris korras kõik. ja minu kõige suurem mure on see, et kui midagi hullemat äkki ongi siis arst ei näe seda. mul aeg ajalt tunne, et arst ei võta minu muresid tõsiselt. või siis mina ei oska tõesti piisavalt hästi oma hirme/muresid kirjeldada.

igatahes, ma siis nüüd kodus põen. ja õpin rögastamist. VÄKK!!!! ma tean, rõve, aga mul nagu valikut ka ju pole, sest kopsupõletikku jääda ei taha. keegi peab ju tööl ka käima. ja nii ma püüangi 25 aastaselt omandada rögastamisoskust. väkk väkk väkk

targad õpivad (teiste) vigadest

laupäeval läksin veits linna peale - ostlemas käisin. kui poest välja tulin, vaatasin, et täitsa soe on ja no mis ma ikka kindaid kohe kätte ja mütsi pähe panen. oli jah üsna soe. a samas ma ju ise olen nii hädine, et kohe hakkab haigus külge.
no ja süüdistada saan ainult iseennast. kuigi sellestki kasu ju pole - kurk on ikka valus.

miks ma küll ei õpi oma vidagest!?


no ja siis veel mul üks jama peale kurguvalu. kuratnoh, ma ei saa kunagi vist punnidest lahti. fakk!!! ma ju regulaarselt iga päev kasutan näopesuvedelikke jms aga ikkagi ja pidevalt on mingi paar-neli punnikest näos. fakk, homme loodetavasti saan mehanilisse näohooldusesse minna. masendav.

ma vajan oma isiklikku ruumi !

täitsa lõpp!!!
vanaema tuli külla ja ikka viisakusest pakkusin istet talle. aga täitsalõpp... mind täiega häirib, et vanaema istub siin oma toolil minust 0,5 m kaugusel. minu isiklikus tsoonis. ja mind nii häirib see, füüsiliselt on nii raske olla aga ära ei saa minna mujale istuma, sest vanaema blokeerib minu teed. ma poleks iial arvanud, et ma selline olen. vb on vanaemal õigus kui ta ütleb, et ma ei talu inimesi enda ümber. noh, nüüd ma siis tean, et nii lähedal ma oma vanaema kül ei talu jah :(
no igatahes nüüd ma siis räägin msn-s võimalikelt paljude inimestega, et unustada seda kitsikuse tunnet.

"kui mul oleks miljon krooni..."

olime emaga köögis ja tuli kuskilt teemaks raha. täpsemalt lotovõit. no ja ma siis ütlesin, et ku ma võidaks, ma küll esimese hooga midagi miljoniga peale ei oskaks hakata. ema oskaks küll. reastas üles tähtsuse järjekorras asjad mida tal vaja oleks. ja mõistlikult planeeritud tal kogu raha.

no ja siis mul hakkas ka mõte tööle, milliga saaks ikka üht-teist küll. enamus rahast läheks minu enda peale.

- olen paar huvitavat aga päääris kallist koolitust leidnud - sinna siis lähekski
- osaleks veel kursustel.

- no ja siis mul 3 sihtkohta kuhu siis kohe läheks kui raha pärast ei pea muretsema.

- paar mööblitükki on vaja soetada.

- no ja kindlasti ostaks mõningaid hilpe ka endale.

ja pmtslt elaks veits muretumalt - ehk et ei peaks tegema kalkulatsioone, stiilis mida võtta ja mida jätta. ja noh, see ongi tähtsam minu jaoks, et ma saaks elada OMA ELU. mari ju teab mida ma selle all silmas pean.

aa, ja emale annaks mingi 200 000, et ta oma "teemadega" tegeleda saaks.

ilmselgelt mina miljonit ei võida, sest ma lotot ei mängi. ja ausalt öeldes elan päris hästi ära. minu teema on see, et tahan seda mida raha eest ei saa ;)

mida teeksid Sina miljoniga?

pohmelliga toimetulek

ma ju tegin anoreksiat eile, noh, sest mul pohmell oli. a siis mingil hetkel mul läks ikka kõht nii jube tühjaks et ma ei saanud enam vastu panna. ja siis ma vaatasin ja analüüsisin pikalt-põhjalikult oma külmkapi sisu - et mida võiks praegu näksata. kõik tundus nii isuäratav aga kui maitsesin, hakkas kohe jälle keerlema ja pöörlema sees :S mingil hetkel ma avastasin enda jaoks tomatid. nii head olid need ja ma muidugi ikka mitu tükki sõin kohe ära. no ja siis ... tegin buliimiat, jälle :S kuradi jube elu ikka on pohmakaga.

no mingi kl 18ni kestis see jama mul eile. siis enam ei keeranud sees niii palju. aga peavalu ma siis ka ei tahtnud välja kannatad ning võtsin ibukat. ja noh, aitas küll. lõpuks.

no täna ei olnud ka hea olla. enne tööle minekut kõhutunne ütles, et midagi läheb sitasti. no ei läinud. nats kehvemini küll läks kui tavaliselt. aga see vb ka sellepärast, et ma mingi 5 päeva töölt ära olin ja noh, polnud harjunud jälle rütmiga.

igatahes loodan, et homme ka on ok - et teatud kliendid ei hakka jama ajama mulle. ja loodetavasti boss ka saab mind tüütamata hakkama

a luban seda endale, et mitte kunagi ei joo ma niimoodi segamini nagu laupäeval sai joodud. ja mitte kunagi ei suitseta ma nii nagu laupäeval seda tegin.

pohmell :S

ohhhhhhhh

kell on juba 16.00 a ma ikka vaevlen pohmelli käev :S teine pohmell minu elus. hästi rõve on olla - pea valutab ja kõhus keerab. kõik mida ma proovisin süüa, otseloomulikult tuli välja. isegi vett ei saa juua.

mida teha!!!??? vaevlen täiega siin :(

ma tahan ka minna lõunamaale nii nagu Pippo.

unistada ju võib ;)

nii on

seistes mõlema jalaga maa peal ei jõua sa kaugele

küll on ilus ja mõnus pühapäev. hommikul käisin valimas. kuidagi hea tunne on. mina tegin teadliku valiku. eks õhtul näeb, kellel kuidas läheb.

aga. ülejäänud päeva sisustasin loominguliselt. ma hakkasingi maalima. A3 ja A4 sai maalitud ja, noh, viskasin need tööd tegelt ära kohe. ei tulnud hästi välja, ilmselt akrüül pole ikka minu teema. aga mul hea meel, et ma vähemalt lasin loovusel lennata.

no ja edasi ma hakkasin otsima erinevaid kursusi. alustasin joonistuskursustega. veel vaatasin käsitööd, tarbekunsti jm aga lõpuks jäi pilk pikemalt pidama soololaulu kursusel. jah, sinna ma nüüd lähengi. lähiajal. ohh.... ma olen rahul.

rattafriik, ja uhke selle üle

ma poleks iial uskunud et minust saab mingi rattafriik. aga nii on - parim liiklusvahend minu jaoks on jalgratas. praegu kasutan kõige tavalisemat maastikuratast ratast TREK. meestekas on, sesmõtte on jama. niiet seelikuga sõita ei saa. aga vähemalt on tal pakikas - kraami saab alati sinna panna, ei pea ilmtingitmata seljas kandma.


kevadel saan juba loodetavasti sõita uue rattaga. tähendab, tegelt, justnimelt vana rattaga - vanaema rattaga. ratas on ilusat õunarohelist värvi ja naistekas loomulikult ja sadul on hääästi pehme :) ja saab sirge seljaga istuda ratta seljas. linnaratas, noh. ja seda, et ta on vanaema oma on näha porikatel ja veel mõnes kohas esinevas roostest. a see näitab staaži ju ;)

a see vanaema ratas on vaja veel ju hoolusesse viia. no ja see läheb maksma mingi, noh, palju. ja ma tahan, et sinna lisavidinaid ka pannakse - kell, ette korv, korralik pakikas, lenksukott vaja osta, uus ketikaitse jne.


ja tegelt on mul veel üks soov -
tahan vel ühte ratast :) vot sellist
a probleem selles, et see maksab 4200 eeki. no ja seni kuni ma elan siin kus ma parasjagu elan, ma seda endale lubada ei saa. ruumipuudus on ka.

paljastatud. ahhhmissiis...

oijah, see on ajaküsimus kunas mind paljastatakse. ise olen muidugi tropp, et lasin asjal nii kaugele minna. aga samas - need asjad mis meiega juhtuvad, on millegi jaoks alati siiski head. tegelikult on ikkagi nii, et see on minu koht kuhu mina kirjutan mida mina ise tahan.

kauges minevikus olen kirjutanud asju, mida sõpradele pole julgenud öelda. loodan, et nad ei haavu. aga kuna ma nii tol hetkel tundsin siis pidasin vajalikuks see välja kirjutada.

aga vahetan teemat. sain sel nädalavahetusel hästi välja puhata. hoolimata sellest, et laupäev oli koolituspäev, mis tähendas seda, et 7 tundi veetsin ikkagi tööl. aga see koolitus oli üle hulga aja üks eha koolitus. samuti oli üle pika aja tore õhtupoolik. rahulik, tavaline aga väga mõnus, sest oma inimesed ju kohal.

sel nv-l olen ületanud end kokanduse vallas. nimelt, möödunud nädal ju leivanädal. no ja nagu tavaks, ma ikka pidin ka katsetama leiva tegemist. seekord siis tulid välja koorikleivakesed. õige maitsega olid igatahes. aga nats liiga suured tulid. järgmisel korral teen natsa väiksemad ja panen ahju kahe panniga.

no ja siis tegin täna rukkijahust pannkooke. sisse panin veel õunatükke. täitsa mulle maitsevad.

igatahes - ma olen õnnelik, et need mõlemad kokanduslikud saavutused väga head välja tulid. muidu ma juba kartsin, et peangi küpsetamise lõpetama, sest õunakoogid tulid nii jubedad välja, et tekitasid frustratsiooni.

pildid tehtud mobiiliga - kvaliteet on küll kehv aga misteha.

ka minulgi on vahel valus...

murdumispunkt on lähedal. pole sõnu seletamaks kui kehv tunne mul on. täna läks halvasti niimitu olulist asja. ma nüüd hakkan loendama - kaks uut klienti korraga, üks "raske" klient, bossi külastus kõige ebasobivamal hetkel, tähelepanematus klientide suhtes (st peaaegu juhtus õnnetus),bossi "ussitamine". see viimane on minu jaoks juba liig.

ma olen küll õppinud päris palju psühholoogiat ja teoorias ma tean, et ei saa võtta kõike südamesse. aga hetkel olen nii haavatav ja ausalt, ma ei oska kuidagi sellest mitte mõelda.

ma olen kurb ja nõutu, sest ainukesena saaksin seda asja parandada mina ise. aga ma ei oska :( ma pean ennast kokku võtma. ma vajan abi.

suhtlemisraskused

olen kena naisterahvas. mul on olemas töö, võib öelda, et olen majanduslikult kindlustatud. mul on mõned lähedased sõbrad, keda ma hoian ja kes mind ka hoiavad. ma olen oma ringkonnas austatud ja arvestatav persoon. pmtslt nagu enam vähem paigas elu. tegelt siiski mitte. väga oluline osa elust on tühi - peikat pole. sesmõttes, et oleks normaalne asjade käik ja ise ka tahaks kedagi kellega jagada elu.

aga ma sain jälile põhjusele, miks mul peikat pole. suure tõenäosusega on asi selles, et kannatan suhtlemisraskuste all. jah, selline asi on isegi päriselt olemas - guugeldasin.

tegelt ma juba ammu tean kui nõmedalt ma mõnikord teistega räägin. no ja sellepärast ma väga jälgin ennast et mida ja kuidas ja kellele ütlen. olen kõvasti ennast analüüsinud. ja nüüd see värk, et on vaja praktikat. tahaks loota, et olen mingil määral paremuse poole arenenud. aga eks aeg näitab seda. seni olen lihtsalt üksik edasi :(

emale. südamest.

mind vaevab loomekriis :( kuidagi ei tule mõtteid. aga eks see kipub ikka nii olema, et kui hädasti on vaja siis on loomingulisus ja loovus täitsa kadunud.

kiire on. vaja teha sünnipäevakaart ja tekitada ka miski kingitus. kuna neid asju on vaja emale, siis peab asi olema täiuslik.

mingi algne/algeline kavand juba silme ees mul on... youtube` abiga muidugi :) läbivaks teemaks on ROOS. teistele võib tunduda suht igav v tavaline, kuid nii see pole. mina pole emale roose vist mitte kunagi kinkinud. ja tavalisi roose ei saa ta ka sellel aastal :) eks näis, kas saan oma plaani ellu viidud nii nagu vaimusilmas ta mul on...

mida kingiksid sina oma emale?

NO KUIDAS SEE JUHTUS!!!????

NO KUIDAS SEE JUHTUS !!!!????

ma olen ikka ennast kenaks pidanud. et täitsa normaalse kehaga, piisavalt sale aga naiselik. no ja eile avastasin suure õudusega..... et mul on tselluliit! no eks ma ikka teadsin, et on. aga eile ma hullult ehmatasin, sest tsellut oli kuni põlveõndlani - ühtlaselt rõvedalt apelsin. tõesti, mul oli rõve vaadata seda. no kohe siis uuesti hakkasin kreemitamisega pihta. üldiselt garnieril on hea toode, eeldan varsti tulemusi.

no aga mind ikka hämmastab, et kuidas nii äkki. head aega lühikesed seelikud ja püksid :(

igatahes kurb olen. kuigi ma saan aru, et enda süü. miks katkestasin regulaarsed trennid, miks söön kass arturi kooki ja joon kohvi vahukoorega. enda süü ikka, mis muud :(

aga äkki oli asi valgustuses. et, noh, sellepärast tundus lihtsalt nii jube...


pilt on miskist celeb-cellulite, guugeldasin.

polegi uudis see tegelikult :(

böäääää... ma arvan nüüd, et uudis on see kui mina olen täitsa terve. no varsti juba 2 kuud tööl oldud - peale puhkust noh - ja ma arvan, et kauem aega olen sellest haige v pigem haige olnud. kogu see asi muserdab mind nii hullusti ja ma nii kurb.

mul täna tööl läks hääl ära. lihtsalt, poole päeva pealt. päris masendav, sest minu töö puhul on hääs häästi oluline. ja siis kui kolleeg tuli, ma nii närvis juba olin - koju tahtsin hullusti. a ei saanud, sest boss ikkagi tahtis täna asju ajada no ja ni ma siis ületunde tegin 3 tundi. homne päev veel vaja vastu pidada ja siis jälle terve nv läheb kosumise tähe all. uužas ma ütlen

sotsiaalses mõttes on mu elu ka suht mõttetu hetkel. vb sellepärast, et ma kogu aeg vindun - nagu päris haige pole aga ikka on kehv ka olla. a vb ma hakkan mugavalt ära kasutama seda, et noh, ma haige, ei saa tegelda sotsiaalsete tegevustega.

ohh, mängida ja puhata tahaks rohkem nagu...

mulle meeldib mu töö

tegin täna pikka päeva. arvasin juba eile, et annan poole päeva pealt otsad. aga võta näpust :) nüüd, tänasele päevale järele mõeldes tunnen end väga hästi. tunnen, et kuulun sinna. tunnen, et ka mind on sinna vaja. tunnen, et saan ise sealt palju positiivsust.

praegu on just selline mõnus tunne. ma saan praegu öelda, et MULLE MEELDIB MINU TÖÖ :)

ja kaugeltki mitte pole asjad ideaalsed. oma otseste tööülesannetega saan hakkama ja mulle tegelt meeldib. aga noh, boss on mul ikka nats napakas küll. noh, kogu juhatus tegelt, aga see suur boss on ikka täitsa elukauge mõnede asjade suhtes. no ja see elukaugus maksab kätte, eriti masu ajal.


ei tea, mis värk on, et täna oma töö peale nii positiivselt mõtlen :)

lõpuks ei huvita kedagi kuidas SINUL läheb...

vastikud on sellised inimesed, kes tahavad olla head kõigiga. need "omad joped" tegelikult ei huvitu kuidagi minu heaolust. ega ka sinu omast. nad laveerivad sinuga ja samamoodi ka teistega. aga lõppkokkuvõttes pole sellest kummalegi osapoolele kasu.
üks vastik eit tegi just niimoodi minuga. aga vahe on selles, et ma tean tema käitumismustrit aga tema ei tea et mina seda tean :) seega see eit on minu silmis täiega landgenud.

mind teevad kurjaks inimesed, kes ei oska oma tööd. antud juhul see sama eelpool mainitud eit, kes ei oska KUULATA. eit on õppinud aktiivselt kuulamist, kuulamistõkkeid, ümbersõnastamist, peegeldamist jms. no ja teoorias ta tegelikult teabki nendest asjadest. küll aga selle asemel, et mind aidata, ta lihtsalt tekitas enda ja minu vahele tõkked ja jauras mingi 5 X vähemalt teisel teemal. nõme eit :(



tegelikult tahaks vaheldust oma ellu. kuidas seda saavutada, ma ei tea.

et lapsed ei läheks hukka...

"SI-SI-SI-SI-SI-SI-SI-SITAPEAD SI-SI-SI-SI-SI-SI-SI-SITAPEAD"

"BEMMIL UUED KUMMID....... BEMMIL UUED KUMMID...."

"FAKKJUU" ( sh püüdlik õigesti sõrmede seadmine) (laps ütles lasteaias nii ühele kasvatajale)

"TULE PAKSMAGU" (öeldud väga nõudliku häälega oma emale, kes pole üldsegi paks)

mis te pakute, mis vanuses lapsega tegemist? kes pakkus 4, vastas õigesti. no kas pole masendav? eriti masendav on see, et need näited pole esimesed, ega kindlast mitte ka viimased.

kallid lapsevanemad: järgmine kord, kui liiga palju raha üle on, ärge ostke järjekordset telekat või arvutit. osta parem piknikukorv, meelepärane sisu sinna sisse, tuulelohe, bumerang, pall vms ja minge piknikule. või ärge ostke midagi, lihtsalt minge jalutama.

pilt on võetud siit

kuidas saledaks saada

heeeiii

olin vahepeal kadunud. nimelt, ma olin kodus teki all jalad krõnksus ja värisesin suurest külmast. ja siis järsku enam ei olnud külm, oli hääästi mõnus soe. ja see oligi kriitiline piir - 40 kraadi palavik. palavikku vist enam ei ole, aga hästi rõve on olla. keel, ei, terve suu (igemed, hambad, huuled) valutab ja kõht on hirmus tühi. ja kogu aeg tarbin mingeid õlisid lootuses, et ehk läheb paremaks.

et aega sisukamalt veeta, otsin oma haiguse kohta infi. lisaks oma haigusele sain infi selle kohta kuidas lihtsalt ja odavalt peenikeseks saab. niiet, siinminu nõuanne neile naisterahvastele, kes vaevlevad kinnisidee käes, neile, kes iga hinna eest peenikeseks tahavad saada, neile, kellel on pidevalt ja kogu aeg mõni liigne kilokene puusal.

pange nüüd tähele, kaalusõltlased, nii saab lahti mitmest kilost:

1. niikuinii sa oled enda peale tige, sest sul liiga palju lisakilosid. sa oled kohe ni tige, et karistuseks ei söö sa homikul mitte midagi. kella 12 ajal tunned, et nälg nagu oleks... aga süüa ei saa, sest... ülekilod, noh. sa oled nii tige, et hakkad oma huuli närima. ja lõpuks ongi huuled seestpoolt katki näritud. sa oled juba natuke rahulikum, sest valu ei lase mõelda söögile.

2. ära sa mingil juhul sellel päeval süüa planeeri...ülekilod ju. kui nälg nägemise mustaks teeb, siis jälle näri huult, hammusta keelde või veel parem tee mõlemat.

3. on õhtu ja kui sul on hästi läinud, siis sa juba tunned - keelel on pisikesed villid. aga ära pööra sellele praegu tähelepanu. oled juba rahulikum, lubad endale ühe võiku.

4. järgmine hommik. ärkad üles, lähed hambaid pesema... ja oppaaaa. hambaharja harjased on täna väääga kõvad. mis toimub?

ok, said kuidagi hambad puhtaks, nüüd läheks sööma. täna ju võib, sest eile olid praktiliselt söömata. nii, vaatad, mis sul külmkapis on - väike võiku ja tomat sinna peale. nii nüüd võtad esimese ampsu...................ja sülitad selle kohe välja.

villid sinu keele peal on ööga kõvasti paljunenud ja kui midagi sinna vastu läheb, on väääga valus. niisiis, mitte midagi ei tohi keelele ega igemetele vastu puutuda. ehk siis - sa ei saa süüa vähemalt 3 päeva. juhhhuuu!!! sa saad lahti oma lisakilodest ja veel mõnest kilost pealekauba. kõlab nagu TopShopi diil, mis?

selle salenemiskuuri nimi on STOMATIIT. hästi odav, sest söögi peale raha ei kulu. ainuke kulutus on paar palavikutabletti, sest stomatiidga kaasneb hästi kõrge palavik (mingi 39,5 vähemalt). aga palavik on ainult hea, sest see paneb ju higistama ja siis kaotad ju vedelikku ja see tähendab väiksemat kaalunumbrit. jeeei!!!

5. ja kui sa oled juba stomatiidi saanud, siis kutsu kõik endasugused sõbrantsid külla - see on nakkav. tõeline sõber ju jagab oma kaalulangetamise nippe bestikatega.

anna teada, kuidas toimis :)

masu... hoiame kokku :)

hommikul kohvi jõid?

mida sa kohvipaksuga tegid? viskasid ära?

ära järgmine kord kohvipaksu minema viska. Triin Randloo (oli vist tema) Stiilipäevikus (TV3) sageli räägib, et kohvipaksu saab kasutada kehakoorijana. no ja siis ükskord proovisingi järgi. ja tõesti oli hea. nahk oli pärast kohviga koorimist niiii pehme :)

plaanin kohvi sagedamini jooma hakata :D

tuleb olla leidlik onju, masu ikkagi :)

lähen olen omaette. päevad, noh :(

ärkasin hea tujuga - rõõmustasin ilusa ilma üle. kujutasin ette, et teen nii palju asju täna ära. läheks rullima ja rattaga sõitma ja vb jõuaks abakhanis ära käia...

aga tutkit bratt. ma ju eile juba rõõmustasin, et imelik küll, aga ei ole jubedaid selja- ja kõhuvalusid. et äkki läheb siis mingi ime läbi seekord teisiti. no ei läinud. mul on päevad. paljud inimesed ei suuda aru saada, et mis siis kui on päevad- naiste puhul täitsa tavaline nähtus ju, iga kuu võinii. no aga miks peavad PMSiga kaasnema nii suured selja- ja kõhuvalud??? ma suht meeleheitel kuni kella 16ni täna olin. valud ei lähe üle ibumetini võtteski. ma siis võtan ikka mitu tükki kohe no ja lõpuks hakkasid ikka mõikama ka. no eniveis, nüüd päev juba üsna raisus. midagi teha pole jõudnud. et mitte teistele pinda käia, hoian neist lihtsal eemale - pole teistel vaja kannatada kui mina olen sunnitud kannatama. vegeteerisin, püüdsin leida asendit, kuidas oleks parem ja valutum olla.

huvitav on see, et kunagi, kui mul esimest korda päevad olid, siis polnud mingeid valusid. aga mingi paari aasta pärast hakkas pihta. hullumaja lihtsalt. algul oli ainult seljavalu. nüüd juba ammu kõhuvalu ja seljavalu koos, ühel ajal. no ja siis veel see, et olen nagu õhupall.

kurat küll, jama on - iga jumala kuu, noh.

ei tea kas päevadega kaasnevad mingid vaevused enamikel naistel või olen ma vähemus?

andke teada.

minust oleks vinud saada kondiiter ja kommimeister...

kuna muud märkimisväärset minu elus pole toimunud, siis tutvustan oma kokanduslikke saavutusi. ise olen enda üle uhke.

maasikad dippitud šokolaadi sisse. nämm.

šokolaadiglasuuriga kaetud trühvlid rummiga. nämm.

trühvlid metsapähkliga. nämm.

mustikamufinid. nämm.

elu on suht igav, niiet läksingi brünot vaatama

hei hei ya' all

pole nagu millestki kirjutada. kuidagi kurb, sest ma ei taha, et mu blogi nii ruttu välja sureks. aga natuke siis sellest mis hetkel meele(l)s:

MT läks minema mingi nädal tagasi. hea uudis on see, et ei läinudki ta seksorjaks. ta on seal hästi vastu võetd ning tema eest hoolitsetakse. ja vaatamata sellele, et ta kaugel, oleme pidevas ühenduses msn-i vahendusel. õnneks tal nett käepärast. hea et ta bloogi ka peab, siis kõik näästi ja kinki saab vast sinna kirja ka pandud.
usun, et MT eemalviibimine on kasulik ka minule. liigagi tihedalt käisime läbi temaga viimasel ajal. see juba ebanormaalne. ja nüüd, kus meie vahel pikk vahemaa, saan tegelda mina oma asjadega ja tema omadega. tema loodetavasti saab stressist lahti ja mina loodetavasti leian uusi tutvusi.

põhilise aja minu elust moodustab loomulikult töö. või siis mõtlemine tööst - ettevalmistumine uueks tööpäevaks. suht masendav tegelikult aga nii see on, et pmtslt töö on hetkel minu elu. pärast puhkust üsna esimese asjana juhtus tööl suur õnnetus, minu vahetuse ajal. no sellest tulin välja, enam vähem. aga kogu aeg on närv püsti, et midagi juhtub. ja ega ennast lõdvaks lasta ei saa küll. aga ise ma tahtsin selle ameti peale minna niiet tuleb lihtsalt vastu pidada, kogemusi saada ja pidealt paremaks areneda.

ja vahel juhtub, et ma ei mõtle nii pingsalt tööasjadest. siis ma lähen ühe oma bestikaga kuskile kohvikusse v tähistaeva alla jooma lahjat alksi. ja lihtsalt räägime tsikkide teemadest - olematud meessõbrad ning olematu elu peale tööelu, teiste sõprade meessõbrad...

ükspäev käisime brünot vaatamas. ma ei saa nüüd aru - kas asi on minus või on see film tõesti saast. sesmõttes, et ma kuskilt kuulsin, see film pidi kellegi jutu järgi tabama ja tõlgendama mingit sotsiaalset probleemi vms. no ei saanud arumina filmi pointist. mingit dünaamilisust ei olnud. lihtsalt oli filmitud mingit seika. ja siis järgmist... ja palu softporno kaadreid oli. palju vända näitamist. no nõme ju tegelt. et kokkuvõtlikult ma ütlen, et see oli ajaraiskamine ning üks mõtetuim film mida kinos vaadanud olen.

aga oma juuksevärvist ikka räägin ka. ma juba olen ühe korra juuksejuuri värvinud. mul ikka väga kena juuksevärv. ma nii rahul sellega olen. ja nii õnnelik. nüüd on vaja ainult mingi normaalne juukselõikus sebida. sest praegune nii välja kasvanud ja pole enam ilus.

nii, seekord aitab siis kribamisest. vaja midagi tervislikumat teha arvuti taga istumisest :)

õnn on julgetele ...

õnn on julgetele ...

magav laps on hea laps

ohh, ma olen nii väsinud. lapsed on jõudnud mind juba nii ära väsitada.

töölt koju, 1 tund niisama vegeteerimist ja siis 1 tund sügavat und ja siis juba muu õhtune meelelahutus nagu nt söögi valmistamineja nõude pesemine - selline ongi minu argipäev. praegu.

kui muidu ei saa hakkan mingeid tablette, vitamiine, energiajooke, teesid vms tarbima. sest see lihtsalt pole normaalne, et ma nii väsinud kogu aeg. oeh.

rääkides natuke ka muudest teemadest siis: üllatus üllatus - remont hakkab. jälle. masendav.

M läks minema. läks elama ja töötama suurde saksa. loodetavasti tal kõik hästi läheb ja ma talle külla minna saan.

tsjau kallid ;)

blond on äge ;)

Kuu aega blondina varsti täis juba. Ja ma ikka ei saa enda peeglist imetlemisest küllalt. Ma armastan oma uut värvi juukseid. Juuksed säravad ilusti, lehviad kaunilt tuule käes, näivad tervemad ja tugevamad. Ja uskumatu aga tõsi – selline pisike muutus juustevärvimise näol on teinud mind enesekindlamaks ja julgemaks.

Jah, ma tõesti arvan ma olen pandav :P

blogipidamine alternatiivina psühholoogi vastuvõtule. ehk 2 aastat blogijana.

hellõu!

mu pikk puhkus on nüüd läbi ja eelmise nädala lõpust juba tööl jälle.

ma nv reisil olin, seega ei saanud kirjutada 1.augustil. nimelt, 1.augustil 2007 tegin esimese postituse. et siis nüüdseks blogi pidanud juba kaks aastat.

hakkasin nostalgitsema ja lugesin esimese aasta postitusi.

-põhiline teema on õppimine - küll baka töö, siis kutseka lõputöö ja veel tööl täiendõpe ja HA koolitus. sageli sai südant puistatud kui masendav on lõputööd kirjutada. ja muid tähtajalisi mahukaid teoseid ka. see aeg on olnud väga masendav, kiire, unetu, närviline, ennasthävitav ehk tervist kahjustav periood.

-meestega olen blogis puudutanud armastuse teemat. tegelt õigem oleks öelda, et olematu armastuse teemat. aga ma olen rahul, et suutsin bloogi kirjutada seda, mida ma olin endale selgeks mõelnud. nimelt seda, et MA ARMASTAN TAAVIT. õnneks nüüdseks on aeg teinud juba oma töö ja ma enam eriti ei põe.

-olen kirjutanud ka oma söömishäiretest. kahjuks on see teema endiselt aktuaalne. ma siiski veel mainin, et söömishäired ei tähenda ainult buliimiat v anoreksiat. need nimetatud pole minu teema.

-oma elu esimesest pimedeidist rääkisin. omg. päris hull oli. seda ei tahaks enam kunagi kogeda.

-on mul küll pidevalt mingeid hädasid ja probleeme, mis tegelikult ei ole suurt midagi. aga olen südant puistanud ka sellest, et mind nagu pmtslt häirib see, et mind ümbritsevad depressiivsed ja närvilised inimesed. vb seepärast, et ma blogi pean ja siin ennast tühjaks räägin, ei kurda ma teistele inimestele oma muresid ning setõttu arvavad mu sõbrad, et mu elu on full time lillepidu. oma masekaid olen ravinud ka nt tekiila-disko õhtutega. naljakas on tagantjärele mõelda...

esimeses sissekandes kirjutasin endale ühe mõttetera, mille meelespidamine võiks mind aidata. ja pmtslt on see mind aidanud küll. aga kirjutan siis veel kord - äkki on sellest kellelegi veel kasu.

ÕNN ON JULGETELE, NEILE, KES EI KARDA LOOBUDA, KA ÕNNEST MITTE.

- car riding, + horse riding

minu puhkus saab varsti otsa. oli tore aeg. mitu planeeritud asja sai tehtud ja selle üle on ju ainult hea meel. 2 kõige vajalikumat asja jäi tegemata. tegelt lõin põnnama ja otsustasin mitte oma puhkust rikkuda nende asjadega. jah, üks teema on autokooli edukas lõpetamine. ei ole asjaga üldse tegelenud, otsustasin, et jälle uuel aastal uue hooga. no eks näis. surve on igatahes suur - kallid omaksed juba vaatavad viltu mu peale.

aga üks äge asi, millest ma vist pole veel rääkinudki (ma arvan, et pole), on see et ma elus esimest korda käisin ratsutamas. olen varem küll hobuse seljas istunud aga noh, see pole ikka see. a nüüd juhtisin ise hobust. tegelt hästi ei tulnud välja, sest liiga pirtsakas ja kangekaelne hobune oli. pärast seda üritust mul jalad mitu päeva valusad olid. aga kahtlemata väga äge kogemus.

pildil see hobune kirjade järgi teeb galoppi. mina nii edukas ei olnud. ma aint traavi suutsin. sest ega galopp pole mingi nalja asi. ja arvestades minu kogenematust ning hobuse iseloomu...

no ja tegelt käisin mitmetes põnevates kohtades ja tegin huvitavaid asju aga vb kirjutan siis nendest asjadest kunagi teine kord. kui mul oleks oma significant other siis ma ilmselgelt bloogi oma tegemistest toimetustest ei kirjutaks. aga kuna mul selline inimene puudub siis vb ma ikka tõesti kirjutan neist asjadest mida suvel tegin.

ja ikka, võib teada anda kus Sina kohtasid oma musirulli. aga tegelt vahet pole, sest mina ilmselgelt hakka varsti lesbiks.

olks, tsau.

durex teab - voodi on sellel suvel OUT. seda teadsid ka 2 suvepäevalist ;)

käisin väga vingetel suvepäevadel. kogu see värk toimus metsas, kus lähima poeni oli mingi 10 km ja mobladega polnud suht midagi peale hakata, sest levi üldiselt puudus. no oligi äge tegelt, nii eraldunud muust maailmast. tegime seal oma asju - workshopid ja väikesed retked ja võistkondlikud mängud ja, noh, nii nagu ikka suvepäevadel.

ühel õhtul olin magama minemas, läksin oma telgi juurde. poolel teel sinna kuulsin khmkhm... hääli...if you know what i mean... nojah, püüdsin siis vaikselt neist kiimastest kährikutest võimalikult vaikselt mööda minna, et mitte segada neid, noh.

tore ja kena, et noored leidsid teineteist ja nii edasi. aga mis mind kummastas oli hoopis see, kus SEE ASI aset leidis. nagu juba mainitud, me asetsesime metsa sees, asulast mitme km kaugusel. me laagriplats ja selle ümbrus oli mingi 5 ha. ja sellest kõigest hoolimata leidsid need noored, et kõige parem mõte on oma asi ära ajada kõige läbikäidavama teeraja juures rõvedas välikemmergus!!! nagu misssassja!!!

selle peale ütles mu sõbrants, et kui tema oleks see kutt seal vetsus, tal oleks selle (haisu) peale küll ära kukkunud.

kus kohast on võimalik leida MEESSÕPRA? vol 2

et jah, nii nagu tõenäoliselt aru juba saite - ma olen suht meeleheitel, noh. ikka lahtiste silmadega käin ringi. olen käinud kordi raamatukogudes, parkides tšillinud, pidudel (altekatel), sisseastumiskatsetel, mn koosolekutel, isegi laagris olin. ja ei midagi. kurat küll, ma siiamaani ikka olen uskunud, et igaühe jaoks on kuskil keegi. no miks siis minu keegi ei jõua minuni. aeg oleks juba ju...
fakk, noh. olen kena ja vormis. mul on oma elu - töö, sõbrad, hobid. et nagu pmtslt on elu paigas. vähemalt nii näib. aga ma väga tunnen puudust meesterahvast, kellega ma saaksin koos olla.

et siis kordan ennast. kust leida endale meest? aa, teise-ringi-mehi ei taha.

AHHAA - efekt

puhkus kestab. olen saanud end välja magada. olen käinud laulupeol. olen palju lugenud, siiski rohkem ilukirjandust. olen käinud suvepäevadel. ja üht teist olen veel korda saatnud. aga suvepuhkuse eredamad hetked on veel ees. ja kohe kohe tulemas tegelt.

aga mida ma öleda tahtsin on see, et jõudsin AHHAA efektini kui jõudsin arusaamiseni, et mu pikaaegne sõbranna on väga Bridget Jonesi moodi. ma siinkohal ei hakkaks täpsustama, mis mõttes ta täpselt on Bridgeti moodi. aga päriselt, ta on :D ma ütlen seda talle ka.

ma nüüd süvenen tagasi laulupeo jälgimisse. nii nagu enamus eestlasi vist teevad. hingavad ühes :)

kus kohast on võimalik leida MEESSÕPRA?

seda ma tahan teada. teab keegi? öelge mulle ka palun.

ma ei ole mingi halisev tiinekas. ma olen üksi.

see pilt iseloomustab täpselt seda mida ma tunnen.

nüüd siis jõudis kohale, miks mulle minu amet sobib. aga just nimelt selle pärast, et siis mul ei ole aega süveneda oma eraellu. ja siis ma ei ole kurb, et olen üksi. jah, see võibki tunduda mingi tiineka hala moodi, kuid nii ma paraku tunnen. ma olen üksi. ja ma pole sellega rahul. aga midagi ei oska teha ka, sest kunstlikult seda probleemi lahendades kannatan veel enam. ma olen täitsa nõutu.

main focus: my beach vacation 2009

ajee, mul on puhkus. ja esimesest puhkusenädalast olen olnud kahel (!!!) päeval tööl. homme veel tööasju ajada. ja siis ma puhkan. tähendab, puhkan põhitöökohast ja tegelen teise bisnisiga.

eelmises postituses koostasin oma puhkuse what to do listi. olen asunud seda juba edukalt täitma:

- suvepäevadel käidud. oli täitsa äge. kuulsin-nägin-tegin palju huvitavat.ise olen rahul. kuigi minu sotsiaalsed oskused jätavad kohati soovida. noh, parandan ennast.

- aktiivselt tegelen välismaise puhkusereisi planeerimisega. aga midagi kindlamalt rääkida sellest siiski veel ei saa

- tegelen enesearendamisega. kunsti teen. päris mitu asja olen ära teinud. aga materjalivalik on külluslik ja lubab teha enamatki.

- oma bisnis. ma ei teagi, kas see on minu what to do listis, aga tegelt vahet pole. igatahes ma tegelen asjaga aktiivselt. eks näis kaugele jõuan.

selle alanud puhkuse ajal olen pidevalt tundnud end üksikuna. aga hetkel ma tunnen, et pean vastu päris hästi siiski. üksik on paha olla, kuid positiivne on see, et olen enda peremees, st perenaine siiski. võimalik et kogu see askeldamine on asendustegevus, kuid vahet pole - hetkel töötab nagu.

kiida lolli, loll teeb

mu boss teab, kuidas oma alluvaid juhtida. jagas kirjalikku kiitust, noh. ja tegelt me ju kõik teame miks kiidetakse minusuguseid me töö juures. eks ikka sellepärast, et me mujale ei läheks.
mind valdavad kahetised tunded. tahaks lihtsama elu peale, minu ametiõed nii palju ei pea rügama nagu ma oma majas pean. teisalt aga on kaalukaid plusspunkte - kolleegid, asukoht, prestiiž.


aga tippsündmus läks hästi. mina ja meesond jäime rahule. samuti ka juhtkond ja muud kolleegid. niiet see närvipinge on nüüdseks möödas. kaks korda kogu selle lõpujandi jooksul on tulnud neelata pisaraid. emotsionaalsed hetked, ma olen ju emotsionaalne naine :) aga jah mul on hea meel, et see asi lõpuks läbi sai. tsiteerides klassikuid: "kõik hea, lõpp hea" :D



aga aitab nüüd tööst. mul hakkas täna puhkus!!!! JUHHEI!!!!

puhkuseplaanid:
- autojuhiload!!!!!
- jalgrattamatk
- sõprade sünnikodude külastused
- võõramaareis
- suurlaager
- suvepäevad
- enesetäiendus (kunsti, käsitöö ja kirjanduse vallas)
- enda kanna kinnitamine meelelahutusvaldkonnas :)


võib olla on mõni asi ununenud kirjutada aga kirjas on see mida kõike ma kindlasti teha tahan. eks see siis hiljem näha ole, mis tehtud sai...

stressisöömine

praegu toimub mul siin suur stressisöömine. kõik, mis vähegi ette jääb, läheb minu kõhtu.
hirmu tekitab aga see, et ma hommikul mõtlesin juba oksendama minna....

stressan järgmise nädala pärast ikka. ei edene töö mul. ajast maas olen seitsmega. p**s


kõik see jama lõpeb reedel kell 18.00

väsinud. vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt.

ma olen nii väsinud.

tähtaeg on esmaspäeva õhtu.





mul on mandlid jälle paistes ja

põskkoopapõletik on ka.





ma olen nii väsinud. ma ei jõua isegi

emotsioneerida :) nuuks :)

meestelt on palju õppida

viimasel ajal liigagi tihti pole ma oma töötingimustega, klientide minu arvates põhjendamatute nõudmistega ja juhtkonna vahelesegamisega rahul. tegelikult ma võtan tööasju liiga emotsionaalselt ning seetõttu on juhtunud asju. asju,mida ei tohi juhtuda: tähelepanematus, ainult oma vaatenurga arvestamine ja otsustamine, möödarääkimised... sellest omakorda tekivad uued jamad. mis jällegi panevad mind ahastama, et krt see puhkus võiks juba tulla. suletud ring vist.

aga tegelt, nädalavahetus oli vahel ja ma jälle muutusin pisut positiivsemaks. ja loomulikult parandavad mu tuju vastvalminud portfolio, juhendaja hinnang ning ning meie eelviimase sündmuse (edukas) läbiviimine.

põhiline on hoida pea selge ja mitte liialt emotsioneerida. tööasjades pean õppima käituma ja suhtuma nagu mees. ma pean siiski enda soovid esimeseks panema ning keskenduma enda nägemuse elluviimisele ning siis ma vast lõpetangi edukalt. pmtslt ma tahaks olla nagu sellel pildil see punane mehike :)

vaatlus, vestlus, portfolio - ESMASPÄEV

koolitusel olin K ja N. K osa tekitas sellise tunde, et olen kõige mõttetum inimene maamunal üldse. nii arenemisvõimetu ja südametu ja loovuseta ja veel palju muud. ma tundsin ennast nagu viimane saast.
ja siis tuli N koolitus. ja ma taas tunnen, et olen õigel teel. sain ideid ja näpunäiteid, mida uuel aastal kindlasti saaks kasutada. ja nii ägeda emotsiooni sain ka veel. et ühel meesterahval on ni palju jõudu teha seda üdini naistetööd (vähemalt meie ühiskonnas peetakse seda naistetööks).
ja N ma hakkasin rohkem hindama oma töökohta. just seda füüsilist keskkonda. juhatuse suhtes ma endiselt olen arvamusel, et see sakib täiega.

E on jälle üks tähtis päev. ma usun, et juhataja tuleb mind üle vaatama ja siis arutame asja. nagu ma kuulnud olen, siis ega ta kergelt läbi ei lase.

ja E on siis see päev kui annan oma selle aasta töö ära. tegelt olen seda teinud mingi nädalakese vaid. aga loodan läbi saada. ja loodan, et saan tunnistuse ka selle asja kohta.


vot. tsjau.

kas me saame hakkama?

ma nii kaua ootasin seda nädalavahetust, just nimelt sellepärast, et tööl on jamad. nädal algas sitasti ja nagu ütleb Tõstamaa vanasõnagi, et kus on sinna tuleb juurde - probleeme tuli ikka juurde jah. täiesti haige - kliendid karjuvad, juhatus karjub. ime küll, et me päris sõgedad veel pole. aga kaugel seegi aeg, sest enne kahte nädalat mingitki rahu ei saa. tulev nädal, mil olen 2 päeva üksi, sisaldab endast kaksikute analüüsi, R.L esindaja karjumist minu peale. ja, oeh, tegelt sellest täiesti piisaks. aga siiski, there`s more. siis tuleb esitada HA kodutööd. ja vaja valmis saada portfolio. teatavasti peab viimase jaoks muretsema ka mentori hinnangu minu kohta. eks näis kuidas läheb.

ma tunnen, et ma kaotan valvsuse ja see maksab kätte. väsimusest tuleb vigu juurde. väsimust kasutavad ära pahatahtlikud kliendid.


aga tahaks siiski lõpetada positiivse noodiga. avastasin enda jaoks uue poe. roosi äri oli vist nimi. fimot ja pärleid ostsin seal. ja ma veel tulin ühe ägeda asja peale, aga kui asi kindlalt töötab siis räägin edasi.
ja ma olen rõõmus, et mõte pole veel päris kinni kiilunud. mul head ideed emadepäevaks. ise olen rahul. eks see hiljem kuulda ole, kuidas kliendid rahule jäävad.



üks kuu ja viis päeva on veel vaja vastu pidada. siis on selleks korraks läbi.

ja nüüd küsimus: kes arvab, et me saame hakkama just nii nagu soovime?

järjekordsed õppetunnid: 265 ja 366

tänasega on seis muutunud. nüüdsest oleme juhataja halvas nimekirjas. deem.

vaja teha 4 suurt asja: portfoolio, õpimapp, kliendianalüüs - igaühe kohta eraldi ja põhjalikult ning sh tabel koos professionaalidega ning lõpukingitused. ja aega on 4 nädalat.


ja ma tunnen, et mind on petetud.
õppetund nr 365: ära usalda mitte kedagi.
õppetund nr 366: kõikidest jutuajamistest juhatajaga on vaja kirjalik märge maha jätta.


et siis endiselt ma ootan puhkust. ja ootan uusi kliente. ootan töruumsi remonti. ootan uut algust.
aga enne tuleb vastu seista oma esimese lõpuga.

kill bill tunnusmuusika kummitab miskipärast. veider.

kuidagi üksik ja nukker tunne tuli peale. sellepärast, et passin kodus ja vaatan TV seriaalide uusi osi. no ja paraku seal palju armastust on. ja ma siis vaatan - nuuks nuuks kui ilus tahaks ka. oma fling fling tuleb meelde...

ja hakkasin otsima ilusaid suudlemise pilte. aga vot ei leidnud :( paljudel piltidel, kus näod olid ilusti, oli kehahoid täitsa mööda. ses mõttes mööda, et mulle ei meeldi kui naine kallutab taha ja siis on jumalast krampis - kaela ja pead raske hoida.

no ja leidsin sellise pildi google'st. see on küll kena. heagi, et näod ei paista.

mind nii hakkab ära tüütama, et kõik nädalavahetused kuluvad tervise taastamisele.sest haiguslehte ei saa ju võtta, vaja tööl olla. 1,5 kohta ikkagi. juba mitu nv pole saanud sotsialiseerumas käinud. ja see teeb närviliseks. ja ma olen vist juba depressiivne ja sellest ka need seriaali vaatamised ja siit siis järgmisena meenutused oma kaunitest ... hmm no las ta jääda...

aa, ja üks "hea" asi veel. pooltõbisena kodus passides olen täielikult kontrolli kaotanud ning söön oi-liiga-palju šokolaadi. sellest siis tingitud kaalutõus ja vistrikud näos.

kõik on hästi

ma peaaegu kukkusin voodist välja. oli alles äratus...
mul oli ilus unenägu pooleli. ja siis äkki. ma veel jõudsin mõelda, et oi kui hea mul voodi nii lai. noh, valele poole keerasin end. jobu.


aga kui ma juba kirjutama hakkasin... siis seda, et eile läks üle ootuste hästi. ei tea kas aasta lõpp mõjub nii või mis. vahet pole, põhiline on see, et keegi ei hakanud vastupaitama.
üleni professionaalne värk :D


aa, ja eile vaatasin "rentslimiljonäri". idee oli väga hea. aga teostusest oleks natu enamat oodanud. lõpp oli äge bollivuud-döörti dääns.

mantra: mina olen kõige olulisem

siis kui ma bakalaureuse diplomitööd kirjutasin, innustasin end sellega, et PÄRAST saan tegeleda asjadega millega tahan.

aga terve suvi oli metsikult tööd...

siis kui ma kutseka lõputööd kirjutasin, innustasin end sellega, et PÄRAST saan tegeleda asjadega millega tahan.

aga terve suvi oli metsikult tööd...

ja nüüd, oma esimese päristöökoha esimese aasta lõpus, kui ma kirjutan hulgaliselt näidiseid, enesenalüüse, tegevusmappe ja portfoolioid, ma motiveerin end sellega, et küll ma suvepuhkusel elan iseendale...

SUVEPUHKUSEL TEEN:

-autojuhiload

-ratsutamistunnid

-rulluisutamine

-õmblemine

-pöidlaküüdi-reis

-suurlaager

mida arvad sina? kas seekord läheb teisiti ja ma teengi seda mida ma tahan?

pildil on kolleegilt saadud jõulukingitus. see tuletab mulle meelde üht iseendale antud lubadust. nimelt motiveerisin end tööl tubli olema ja pingutama, sest siis saan reisil kingituse realiseerida. vot ei läinud nii hästi. reis küll toimus, kuid kingitus on alles...

05.23 ehk kui me üksi jääme

ta lahkus meie elust. nüüd on tuba tühi ja nii jääbki.

süda valutab ja midagi teha ka ei saa. kuigi see kõik oli ju teada, on nii väga valus.

ja jälle tuleb tõdeda, et kehtib lause: ei saa koos aga ei saa ka ilma.

mida mina sellest olukorrast teada sain: ka mul on süda ja see asub õige koha peal.

no miks mul küll nii valus on...

25 märtsil 60 aastat tagasi ehk võtke aega oma vanavanemate jaoks.

minu vanaemal ja vanaisal oleks paljugi rääkida maailmasõja ning ka küüditamise kohta. just nimelt oleks, sest see elu kõige sinnakuuluvaga on neil läbi elatud. kuid vanaisast pole enam mingit rääkijat... ei, ta ei ole surnud. aga ta on juba nii ära keeranud, et tema räägib ainult oma teemadel, millest teised kahjuks aru ei saa. tõenäoliselt on suur osa tema hullusel ka sõjakoledustel. varem, kui vanaisa oli veel asjalik, rääkis ta ikka seiku sõjast. kahjuks olin mina siis veel liiga noor, et taibata kui ouline see info tegelikult on ning jutt läks teisest kõrvast välja. nüüd on aga juba liiga hilja.

jah, vanaema on veel täie mõistuse juures. aga jama selles, et sellest kõigest rääkimine teeb ta nii tohutult kurvaks. mida kõike on tulnud tal läbi elada. vanaema on vanaisast palju rohkem viletsust näinud.

nüüd, kui lugesin artiklit PM Tartu lehest, siis tuligi mulle meelde kui palju on kannatanud vanaemad-vanaisad. sellised asjad panevad õigeid asju väärtustama. kui oleksin hea kirjutaja, siis saaks tohutult huvitava raamatu vanaema memuaaridest. sest tema silmad on ikka igasugust asja näinud. palju sellest on huvitav ja vaimustav. aga on ka kurba ja koledat. see raamat oleks selle jaoks, et saaks teada ka näiteks minu laps vanaema lapsepõlvekodust ja -elust.

loodan, et mitte kunagi ei pea keegi elama läbi seda, mida elas läbi minu vanaema. loodan, et mitte kunagi ei pea keegi läbi elama seda, mida elasid läbi need tuhanded küüditatud. aga leian, et elust-olust 60 aastat tagasi peaksid teadma siiski kõik. kasvõi sellepärast, et mõist akui hästi neil länud on...

lugemiselamus - pederaamat "Tantsiv linn"

"Tantsiv linn" - täielik pederaamat, kuid nii mõnedki mõtted on nagu minu peast võetud. ja lõpuks polegi vahet kas oled hetero v gei, ikka otsitakse sama asja - ikka seda maagilist armastust. ma juba tean mis raamatu tegelastega juhtus, enda elu on ikka ebaselge ja kunas asjad selginevad, näitab (lähi?)tulevik.



Ma kardan armastust. Sellesse pole minu jaoks enam midagi puhast jäänud.

Ma ei karda amastust ega kooselu. Vastupidi, olen meeletult püüelnud selle poole, et olla kellegagi koos, kahekesi, ja et me ei kepi nagu tõutäkud. Me lihtsalt oleme koos, kamin või radiaator annab sooja, väljas sajab vihma ning meil on kahekesi maailma parim olemine.

Pigem olen ma inimestes pettnud. Nad justkui ei taha või ei oska enam anduda, pikaldaselt ja tagamõtteta, nad ei kiindu. Kas armastus on muutunud kiirsöögiks?

Armastust ei saa vist otsida armastuse enese pärast. Ega teda ei saagi vist otsida. Pigem otsitakse inimest, aga seda parimat on raske ära tunda. Ühel hetkel võid seista kellegi täiesti võõra kaenlas ja lahti lasta ei saa, sest oled end talle ära lubanud. Kuid hinges pakitseb teadmine, et oled selle õige mööda lasknud. Tahad sa siis öelda, et otsid armastust, aga ei usu tema olemasolusse?

Ma ei tea isegi, mida otsin. Tean, et ei taha enam üksi olla, et mul pole lihtsalt jõudu pidevalt naerda ja naeratada, salata maha külma tuult,mis minu sees puhub.

"Tantsiv linn" by Ivar Sild


arutasime ükskord tüdrukuteõhtul, et kas inimesel on elu jooksul ainult üks armastus või saab armastada tõeliselt ja sügavalt mitut inimest. mina arvan, et suure tõenäosusega seda tõelist armastust ei leiagi. aga inimene kohaneb kõigega - võimalike variantide vahel valib kellegi, keda ta , kompromisse tehes, õpib armastama. mida arvad sina?

täna, 25. märtsil leidsin oma peast esimese halli juuksekarva. ma olen muideks 24 aastane.

pahad viirused

eelmisel nädalal oli mu kolleeg haige. ja surprisesurprise!!!nüüd olen mina haige. fakk, kõõõrge palavik (39,3) ja kurk hullult valutab. ja nüüd juhtus nii, et mandlid teevad muret. mul pole sellega kunagi probleeme olnud ja nüüd järsku. hull lugu, sest nii väga valus on neelatada. oeh, ja arsti juurde saaab alles reedel...
ja selle mittehea tunde eest saan ma tänada ainult oma kliente. aitäh tõesti.

ja nüüd ma siis põen siin, et kuidas tööl hakkama saadakse. tähendab, alati saadakse hakkama. aga tegelikult kannatavad ju meie kliendid. ja nendest on mul hirmasasti kahju...

mul on kodus passimisest siiber, ausalt. kuigi alles teine päev läheb.

aa, ja kuttidega pole siiani ühendust võtnud. aga endiselt mind väga ei huvita see teema.

jah, kutid mind hetkel ei huvita

ei olnudki nii hull nädal nagu ma arvasin/kartsin. niiet ma olen ausalt öeldes väga pettunud, et ma ikkagi nädalavahetuseks haigeks jäin. sest teatavasti on minu arvates minu nädalavahetuste haiguste põhjuseks stress. ja kuidas saab olla stress kui tööl on kõik tavaline?!?!

eniveis, see nädalavahetus täiega sakib. ei ole saanud puhata, sest pea valutab ja nohu on ja kurk on valus - tavaline värk, noh.

aga rääkides minu eraelust siis.... mul ei ole mingit tahtmist kuttidega kontakti võtta. samas see tundub ikka eriti nõme bitchimine mida ma praegu teen... . äkki võtan homme end kokku ja lähen msn-i .

minu töö on minu (teine) kodu

fakkkk!!!!! minu kolleeg on haige. see tähendab mulle 35 lisa töötundi tuleval nädalal. ja mis juhtub kui mina üle töötan?!? justnimelt, ma saan nohu. deem, see on suur jama.

endast on kahju, H-st on kahju. sest haige on ikka ka väga räbal olla. eriti jama on siis kui perearst on jobu. ja tema perearst on jobu.
kui ainult nüüd T oleks võimeline töötama.

ja võibolla suure tõenäosusega kindlasti tahavad R&A ning R&M ka minu abi sel nädalal... ohhissand. seekord ei taha aidata neid ....


huvi pärast loen kõik tunnid kokku, mis tööle sel nädalal kuluvad: 35+35+3..... oeh, tuleb huvitav nädal...

et siis E-R 24 X 5 = 120 tundi
E-R 73 töötundi
E-R 60% ajast veedan tööl....


oeh...

omamoodi teistmoodi nädal

see nädal on olnud väga omamoodi ja teistmoodi. kõik algas sellest, et tegin ennast hot.ee kasutajaks. ja loomulikult kui ma juba seal kasutaja olen siis pidin minema ka jutukasse. no ikka seesama pimetutvus. sealt tuli ikka igasugust jama. aga üks vestluspartnes mulle meeldis. algul ma arvasin et ta on mingi alakas. sest mulle on meelde jäänud, et alakad kasutavad jutus palju tsitaate, et ennast targemana näidata. siis ma miskipärast hakkasin uskuma et ta ei ole alakas (miks, ei mäletagi). ja siis ma arvasingi, et onmingi vanaisa, nii umbes 45 aastane. no ta ise väitis, et pole. aga ma ei ole kindel mida nüüd arvata siis. fakt on see, et temaga oli põnev rääkida. kahjuks pole teda enam teist korda jutukas näinud :( aga ma pole veel lootust kaotanud.

no ma ju sain ikka aru, et hoti jutukast endale kedagi sebima hakata küll võimalik pole. niisiis pidin leidma mingi teise koha. ja leidsingi teise tutvumissaidi. nii, panin kuulutuse üles ja puha. tuli vastukaja ka. aga siiamaani pole nagu midagi juhtunud. meeled on ootusest ärevil igal juhul. mul on mõningad lootused. aga samas selge mõistus ütleb, et sellised asjad ei ole päris õiged.

no ja nüüd ma vaheldumisi kahetsen ja ei kahetse, et selliste asjadega üldse tegelen. ja pmtslt ma olen otsusele jõudnud, et selline interneti keppnuss on täielik jama. et kui ma ikka tahan meest endale siis peangi minema ja otsima kuidagi laivis ikka. homme lähen linna peale guljaitama, äkki näkkab. oleks täna läinud peale tööd, sest ma nägin nii kena välja... aga, noh, mul oli metsikult palju nodi kaasas, et ei mängind kuidagi välja.

nii, tahaks ikka laivis endale mehe leida. oma saavutused meheotsinguil panen ikka bloogi kirja. et saaks kunagi lastele rääkida, kui vaevaline see meheleidmise tee oli :D


ohh, millal ma küll suureks kasvan...

kruiisitamine on endiselt äge.

nii. kruiisitamas sai käidud. tore oli.
meeri jõudis ka laevale tõesti v i i m a s e l hetkel. teatavasti jäi meeri rongist maha. ja seega oli ka raskusi õigeks ajaks laevale jõudmisel. aga - nagu õnneliku lõpuga filmis - meeri praktiliselt jooksis ja jõudiski laevale. jehhhuuu :D

linna peal ka loomulikult käisime. linn näeb väga kena välja. ma olin lummatud. maha käisime 15 km. jah, kui laevale tagasi jõudsime, kõik olid väsinud. mina isegi suhteliselt vähe :)

aga aeglase mõtlemise ja tegutsemisega nagu ma olen... mõned asjad jäid kripeldama ka. sellest kruiisist oleks vabalt võinud saada ka seksretk. aga noh, liiga korralik olin. loll täitsa, ma nüüd pahane enda peale. kutt oli kena. ja tähelepanelik. ei, ma ei ole üldse sinisilmne, ma ju tean kuidas mehed käituvad, et aga saaks... aga missiis. ja ma ei saagi aru, miks ma ei laskund ennast
vabaks. lõin araks?

no igatahes ma tahaks kunagi veel kruiisitada. üksi oleks ka tore minna. tegelt mul küpseb plaan, et sebin emale ja ta mehele ka need m e g a o d a v a d piletid. ja ise lähen kaasa. siis saan mida tahan. äkki.

kokkuvõtteks saabki öelda, et selle nädalavahetuse eesmärk sai täidetud. murdsime rutiinist vabaks.

minema siit nädalavahetuseks

ja ongi homme see tore päev, reisile läheme. ma juba ammu tundsin, et seda väikest puhkust o n vaja. siiani on ebaselge kudia salguspunkti saame, mida kaasa ostame, mida isiklikest asjadest kaasa võtta, kes üldse tulevad. aga vahet pole. kindel on kõige olulisem, ehk kindlasti toimub keskkonnavahetus.
mul poleks midagi selle vastu kui sellest tripist peaks ma nn seksretk tulema...

kui ma tagsi tulen, siis loodan, et olen puhanud. et jõuaks vastu seista surutisest tekkinud jamadele.

täna öösel ma ei maganud üldse mitte hästi, sest ärevus oli liiga suur. mul oli valesti ette valmistatud nupsude tegevus. ja oi kuidas ma põdesin. aga kõik läks korda. tõenäoliselt on suur osa ka ilusal päiksepaistelisel ilmal, et ma nii kevad südames ringi liigun.

välja kukub nagu alati...

mul siis enda arvates nii hea plaan oli. tekitasin endale suht mugava nädala tööl. ja nüüd siis tööl selgus, et asjad lähevad ikka ja iga kord nii nagu alati. ehk siis plaani või ära plaani alati tuleb mingite ootamatustega arvestada. seekord siis nii et kahel päeval teen kaks vahetust järjest kusjuures nendest vahetustest pole minu ruumis. see tähendab, et võõrad kliendid ja võõras keskkond kus ei tea asjade õigest asukohast midagi. oeh...

ja see lugu, et üllatus üllatus - tervis pole kõige parem. pühapäeval oli palavik 37,5 mis minu puhul on väga kehv lugu. ma siis terve päeva magasin maha. täna olin tööl täitsa kobe. aga kui mõelda nüüd eelseisva nädala peale, siis see teeb murelikuks. kas tervis peab vastu v ei. lotto. oeh...

aga kui kõik läheb nõnda hästi nagu ma loodan, siis tuleb pikk nädalavahetus. sest reede on vaba. ja esmaspäev ka. ja kui väga hästi läheb siis on nädalalõpu reis tulemas.

olen saanud juba sc vaenlasi.

MA EI TAHA HOMME TÖÖLE MINNA !!!

kaks põhjust selleks. 1.suur boss on homme kohal.

2.me suured kliendid ei salli meid kumbagi.
aa, seda vaja mainida, et sellele nõiale ütlesin viisakalt kui nõme ta on. korraks pani suu kinni. aga kindlasti tuleb veel kobisema meiega. tal vast pole personaalselt minu vastu. hellu vastu on ta ka.

oohhh, saaks see periood juba läbi. nad kurnavad mind. ma ei tee enam oma tööd hingega.

mulle meeldib sinu naeratus

lahe oli see nädalavahetus. kavas oli võru klubituur :D et siis määdhauss ja bossu.

kodus võtsime põhja alla. šampus on alati kindel valik - lahja alks aga tõhus. (hommikul küsisin M käest, et miks me 2 pudelit šampat ostsime-jõime. vastus oli puht eestlaslik: sest saime ühe hinnaga)

alustasime MADhouse`st. tasuta saime sisse, tervitusnaps oli miski jõhvika cooler v breezer vms. igatahes maitsev oli . ja siis läks tantsuks. hiphop õhtu pidi olema. aga meile meenutas SEE musa pigem träänssi. sesmõttes, et muusika oli pettumus. üks tore seik juhtus kui hakkasime klubist lahkuma. nägime ivkat oma ...hmhm ... kutiga (ivkast mingi 10 aastat noorem). ma siiamaani polnud kindel nende suhtes. no aga nad ON ikka paar.

nii. edasi siis läksime võru teise kuuma kohta. bossu. 50 eeki sissepääs, mille juurde kuulus ka tervitusnaps. jälle mingi hea jook, seekord sis jõhvikas viinaga. mõnus. musa oli tavaline päkapikumuusika, vähemalt selle järgi sai tantsida. no ja mingi 3 x lasti lady gaga pokker feissi.

tuli üks kutt mind tantsima kutsuma ja mingit roosat mula ajama. see jutt oli täielik jama, nagu tavaliselt ikka kipub olema. aga miskipärast see kutt mulle meeldis. ma pika mõtlemisega ja kohe ei saanud aru et miks ta siis ikkagi mulle meeldib natuke. mingil hetkel taipasin, et mulle meeldib kuti naeratus. ja rõõmsad säravad silmad. tema positiivsus lummas mind.
ma ju oleks võinud teha komplimendi tema naeratuse kohta. komplimendi tema rõõmsate säravate silmade kohta. aga ma ei teinud.

põhjus, miks ma kurb olen, on see, et ma ei taibanud/ei mõelnud/ei osanud tuua välja positiivset. seda enam, et need säravad silmad ja ilus naeratus lummas mind nii palju ja tekitas minus hea tunde. tunde, mis pole praeguseks hetkeks, mil ma oma blogi täiendan, kuhugi kadunud.

tahaks veelkord seda kutti näha ja öelda seda mida ma mõtlen.


põhimõtteliselt sellest järjekordne õppetund nr 365: ära karda teha komplimente.

about dilemma

põhimõtteliselt on mul valik:
1) ma lähen homme võrru. peole.
2) ma ei lähe homme võrru peole. ma ei lähegi peole.

pole veel otsusele jõudnud.

masekas on peal. mure teiste pärast. ja enda vaimse tervise pärast.
oleks küll vaja riläksida.

aa, K liisu juures käisin. sc soolakal. vähemalt tal nüüd ainult oma elu.
N teatris käisin. oli mõnus. vaatasin "vaene loom vihma käes"


ja see film "studio 54" on lahe.

majanduslangus=meeleolu langus

kirjeldamatult kurb meel võtab võimust lugedes uudiseid majanduskitsikusse sattunutest. täna siis tekitas kurva ja abitu tunde lugu 4-lapselisest töötust emast (sloleht.ee). kujuteldamatu on minu jaoks see, kui perel ei ole süüa. ja asjad lähevad järjest hullemaks ju. selliseid olukordi ja peresid tuleb juurde.

minu ema koondati enne jõule. endiselt arvan ma, et see oli ainult hea tema enda jaoks, sest ema otsene ülemus on täielik mõrd. ja kuna see töö on väga ohtlik, õnnetused võivad tulla väga kergesti ja sõltumata enda tublidusest, siis ma olen rahul et ta seal enam ei tööta. praegu on ema ümberõppel ja puhkab närvi endisest tööst ja ülemusest. aga emal on mure, sest töö leidmine muutub järjest võimatumaks. ja siis kui ta kursused lõpevad, ei pruugigi tulla tööpakkumisi.

mina saan antud hetkel oma eluga rahul olla. mul on töö. mind kindlasti hetkel ei koondata. usun, et minul on tööd 4 aasta lõikes küll ja veel. kuigi lubatud palgatõus jääb nüüd muidugi ära. ma elan ära. ma elatan ka ema ära. mu vennal on hetkel tööd ja ta suudab oma laenu maksta. vanavanematel läheb eakohaselt. kuid ometi ei saa ma olla rahul. sellised kurvad uudised nagu see 4-lapselise ema kohta muserdavad mindki. kugi otseselt see minusse ei puutu.

kuna tööga on praegusel ajal nii nagu ta on siis tahaks loota, et oleks midagigi püsivat siin elus. soovin, et kõigil oleks vähemalt üks inimene kellele loota, kellega rääkida nii muserdavatest muredest kui ka helgetest hetkedest.

oleks tore kui keegi oskaks õelda mida mina saaksin teha praeguses olukorras. kuidas saan abiks olla?

äraütlemine. pulmakutse. filmilepingud.

leidsin selle pildi. on ju õige. sest muidu lihtsalt ei saa hakkama. minuga on selline lugu, et kui ma nii tunnen siis ma käitun väga ülbelt. aga is teha pigem näitan ennast ülbena kui arana. ja sellepärast polegi mul palju sõpru. noh, misteha.

veel üks nädal on läbi saanud (mina arvestan nädalaid tööpäevadena - nädal sai läbi st et puhkepevad on juba) novot ja on juba jõudnud mind ära tüüdata see topelt koormusega töötamine. mul vist mingi stress peal. mis siis sel nädalal juhtus? seda juhtus, et ei saagi projekti esitada praegu. linn ei kinnita taotlust. jama lugu, sest plaanide teostumine lükkub nüüd edasi tulevikku. nii palju tööd sai juba tehtud. ja nüüd selline põnts. aga vähemalt kogemuse sain. ja see on hea.

sain pulmakutse. mammu ehk M2 hakkab abielluma. juhuu. paju õnne talle. ikka tuleb pulma minna, kuigi ma tean, et seal mul igav hakkab raudselt. aga oma sõber ikka ja nii tähtis päev.

filmimine toimub samal päeval kui M2 pulmadki. tuleb jõuda mõlemasse. edu mulle.

nõuanne nr 365: ära vahi orksis teiste õnne. leia enda oma.

u see, ma olen rahul oma asjadega. sinnamaani kui mul tuleb mingi loll pisike mõttevälgatus orksist vanu tuttavaid otsima. sest nendel vanadel tuttavatel läheb kõik hoopis lilleliselt. selles iseenesest ei olegi midagi paha, et neil hästi läheb. aga minu hinge jääb kriipima see, millest puudust tunnen.
nüüd juba tükk aega olen sellises vanuses, et aeg juba elukaaslasega koos elada. mitte emaga. ja tegelt võiks juba üks pisike beebi ka olla.
eile miskipärast sai uudishimu võitu ja läksingi neid kunagisi sõpru vaatama. paljudel on lapsed. mõned on rasedad. loomulikult on neil ka elukaaslased/ abikaasad. ja paljudel ei ole küll lapsi, aga on elukaaslased. tore. ja siis avastasin, et minu endised klassikaaslased (tsikkide nelik) kohtuvad aeg ajalt - st nad osalevad üksteise elus. ma oskan küll oma tundeid kirjeldada. mind valdab kurbus, et mind on eemale jäetud kõigest sellest. tahaksin ka nende elus osaleda ning et nemad minu elust osa saaksid. ma tunnen, et ma olen jäänud sellest kõigest kõrvale. see teeb mind väga kurvaks.

mitteläbikäimine oma keskaaegsete tuttavatega on tingitud sellest, et ma ei mõelnud oma peaga. nimelt oli vale järgida M1 tõekspidamisi ja vaateid elule.
selel kõige eest maksan ma nüüd kõrget hinda.



natuke head ka:
tööl on ok. kiire ja nats närvesööv aeg on nüüd kuni suvepuhkuseni. aga kui sinnamaani ära pingutame siis on jälle kõik ok.
et siis ülemus on rahul. mina olen rahul. ja kuna risk on võetud siis tahaks ikka šampust ka saada kunagi (nelja kuu pärast).
ja tahan uut projekti tööle panna. puhtalt laste huvides eelkõige. tahan neile pakkuda vaheldusrikast lõppu. ülemuse rahulolu on lihtsalt lisaboonud.


üks hirm on mul ka:
olen kuidagi tubaseks muutunud. ei käi väljas - ei sõpside juures, poodlemas, prasnikul. mitte kusagil. asi tuleb kontrolli alla saada, sest muidu võib siit tulla üks deprekas. depret soodustab ka üha lähemale hiiliv kevad, mis teatavasti on armumiste aeg ...

2009

tõrva, millest ma eile rääkisin, enam meepotis pole :)

uus aasta on kestnud juba 20 päeva aga ma pole ikka veel rääkinud oma uuest aastast. sellest, mida tina mulle tahab öelda. jah, ma ei pannud uusaasta vastuvõtmisel tina vaid valasin seda. ja tina näitab mulle aastat 2009 nii:

mida mina siit välja lugesin. loomulikult seda mida ma soovin. ehk siis üleval on minu musi sperma mis ilmselgelt tähendab seda et ma jään rasedaks. T muidugi arvas, et see tähendab ma saan vähemalt üks kord aastas ;) nojah, midaiganes. last oleks ehk liiga vara veel saada.
no ja siis see mis siin esiplaanil, on mõõk ja konn. ma arvan et see lahtiseletamist ei vaja. kõik on ju niigi selge.

et siis ootan huviga uut aastat. ja tegelt JOY aastahoroskoobi järgi hakkan ma saama alles maikuus.

niiet siis detsember 2009 on kokkuvõtete tegemine :D

mesi tõrvatilgaga

sel nädalal tuli natu vähem reaalseid töötunde, koolitusel käisin jälle. väga tore oli, nagu alati.
K käisime kinos. woody alleni "vicky christina barcelona" - hea film. olin enne lugenud arvustust kus mingi tsikk andis mõista et tegu suht jama asjaga. ja seekord siiski pidas paika vanarahva ütlus, et oma silm on kuningas. ma olen väga rahul et seda filmi vaatasin. ma nii õnnelik siiamaani. see film on nüüd siis ka minu lemmikfilmide topis kuhu kuulub ka nt "dot the i". sellised head leiud tekitavad kirjeldamatuid emotsioone. kirjeldamatuid seepärast et ma ei oska tõesti iseloomustada tundeid mis mind valdavad. lihtsalt hea on ilmselgelt vähe öeldud. äkki inglise keeles overwhelmed mille vaste eesti keeles oleks lummatud. nomisiganes. ma ei peagi oma tundeid kirjeldama. sest siis kaob õige tunne ära.
ohh kui diip jutt tuli :)

eniveis. sain täna hommikul ühe hea raamatu läbi. hea ei ole see parim sõna loomulikult. raamat räägib tsiki aastasest karjääripausist, mille jooksul käib ta ära austraalias, kambodžas, laoses, võrumaa talus. julge tsikk igal juhul. mina nii ei teeks. ja tõenäoliselt kahetsen ka seda aga mis teha kui julgusest puudu on.
et siis keda huvitab: "out of office ehk aasta kontsakingadeta" by merit raju.


kahjuks ei ole kõik nii päikseline nagu võiks. eile juhtus tööl õnnetus, üks väike poiss kukkus peaga vastu jääd. ja sellist muhku mis talle pähe tuli, pole ma iial näinud. ma olen tegelt hullult mures poisi pärast. kuigi nüüd olen juba veits rahunenud. eks esmaspäev näitab mis tast sai. ja seega ka mis minust saab. äkki jääb minu karjäär sedavõrd lühikeseks :(

seega sai veelkord tõestust, et alati on meepotis tõrvatilk ja kui eil ole tõrvatilka siis ei ole ka mett.