oli üks mees (E) ja oli üks noormees (T). see, et E ja T mul külas käivad, oli 9 aastat tagasi tavaline asi. mõni teine kord saime kokku E pool. aga mõnikord saime kokku kuskil peol. minu juures käisid nad kotlette tegemas. ilmselt ongi E ja T kotletid midagi sellist mida ma kunagi ei unusta :)
alati kui ma teadsin, et E ja T külla tulevad, muutusin rõõmsaks ja hinges oli ootusärevus. käisin enne nende tulekut paljupalju kordi peegli eest läbi – olemaks kindel, et ripsmetuss on ikka ainult ripsmetel;) ja et pastakaga pole nägu kogemata ära mäkerdanud.
tol ajal oli ilmselt minu üks unistusi T endale peikaks saada. E aga tekitas minus turvatunde. mul oli nende mõlemaga hea olla tegelikult. neile ma seda kunagi siiski ei öelnud.
ma saan öelda nüüd, et 9 aastat tagasi oli minu elu parim aeg. ja kui mul oleks võimalik, elaks veel selle sama aja läbi. ja ei hoiaks ennast tagasi. paljuski võlgnen tänu justnimelt E-le ja T-le. eriti just E-le, sest tema tutvustas mulle suurte inimeste maailma - täiskasvanute elu kõige sinna kuuluvaga (st seksisse puutuv).
9 aastat tagasi olin ma 16 aastane.
9 aastat tagasi oli E 42 aastane 9 aastat tagasi oli T 18 aastane.
E suri 2 aastat tagasi.
ma ei tea kuidas/ kus / kellega elab T.
imelik, miks sellised asjad vehepeal meelde tulevad. kahju, et ma ei kasutanud oma võimalusi – kahju, et mul enam selliseid inimesi pole.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar