05.23 ehk kui me üksi jääme

ta lahkus meie elust. nüüd on tuba tühi ja nii jääbki.

süda valutab ja midagi teha ka ei saa. kuigi see kõik oli ju teada, on nii väga valus.

ja jälle tuleb tõdeda, et kehtib lause: ei saa koos aga ei saa ka ilma.

mida mina sellest olukorrast teada sain: ka mul on süda ja see asub õige koha peal.

no miks mul küll nii valus on...

25 märtsil 60 aastat tagasi ehk võtke aega oma vanavanemate jaoks.

minu vanaemal ja vanaisal oleks paljugi rääkida maailmasõja ning ka küüditamise kohta. just nimelt oleks, sest see elu kõige sinnakuuluvaga on neil läbi elatud. kuid vanaisast pole enam mingit rääkijat... ei, ta ei ole surnud. aga ta on juba nii ära keeranud, et tema räägib ainult oma teemadel, millest teised kahjuks aru ei saa. tõenäoliselt on suur osa tema hullusel ka sõjakoledustel. varem, kui vanaisa oli veel asjalik, rääkis ta ikka seiku sõjast. kahjuks olin mina siis veel liiga noor, et taibata kui ouline see info tegelikult on ning jutt läks teisest kõrvast välja. nüüd on aga juba liiga hilja.

jah, vanaema on veel täie mõistuse juures. aga jama selles, et sellest kõigest rääkimine teeb ta nii tohutult kurvaks. mida kõike on tulnud tal läbi elada. vanaema on vanaisast palju rohkem viletsust näinud.

nüüd, kui lugesin artiklit PM Tartu lehest, siis tuligi mulle meelde kui palju on kannatanud vanaemad-vanaisad. sellised asjad panevad õigeid asju väärtustama. kui oleksin hea kirjutaja, siis saaks tohutult huvitava raamatu vanaema memuaaridest. sest tema silmad on ikka igasugust asja näinud. palju sellest on huvitav ja vaimustav. aga on ka kurba ja koledat. see raamat oleks selle jaoks, et saaks teada ka näiteks minu laps vanaema lapsepõlvekodust ja -elust.

loodan, et mitte kunagi ei pea keegi elama läbi seda, mida elas läbi minu vanaema. loodan, et mitte kunagi ei pea keegi läbi elama seda, mida elasid läbi need tuhanded küüditatud. aga leian, et elust-olust 60 aastat tagasi peaksid teadma siiski kõik. kasvõi sellepärast, et mõist akui hästi neil länud on...

lugemiselamus - pederaamat "Tantsiv linn"

"Tantsiv linn" - täielik pederaamat, kuid nii mõnedki mõtted on nagu minu peast võetud. ja lõpuks polegi vahet kas oled hetero v gei, ikka otsitakse sama asja - ikka seda maagilist armastust. ma juba tean mis raamatu tegelastega juhtus, enda elu on ikka ebaselge ja kunas asjad selginevad, näitab (lähi?)tulevik.



Ma kardan armastust. Sellesse pole minu jaoks enam midagi puhast jäänud.

Ma ei karda amastust ega kooselu. Vastupidi, olen meeletult püüelnud selle poole, et olla kellegagi koos, kahekesi, ja et me ei kepi nagu tõutäkud. Me lihtsalt oleme koos, kamin või radiaator annab sooja, väljas sajab vihma ning meil on kahekesi maailma parim olemine.

Pigem olen ma inimestes pettnud. Nad justkui ei taha või ei oska enam anduda, pikaldaselt ja tagamõtteta, nad ei kiindu. Kas armastus on muutunud kiirsöögiks?

Armastust ei saa vist otsida armastuse enese pärast. Ega teda ei saagi vist otsida. Pigem otsitakse inimest, aga seda parimat on raske ära tunda. Ühel hetkel võid seista kellegi täiesti võõra kaenlas ja lahti lasta ei saa, sest oled end talle ära lubanud. Kuid hinges pakitseb teadmine, et oled selle õige mööda lasknud. Tahad sa siis öelda, et otsid armastust, aga ei usu tema olemasolusse?

Ma ei tea isegi, mida otsin. Tean, et ei taha enam üksi olla, et mul pole lihtsalt jõudu pidevalt naerda ja naeratada, salata maha külma tuult,mis minu sees puhub.

"Tantsiv linn" by Ivar Sild


arutasime ükskord tüdrukuteõhtul, et kas inimesel on elu jooksul ainult üks armastus või saab armastada tõeliselt ja sügavalt mitut inimest. mina arvan, et suure tõenäosusega seda tõelist armastust ei leiagi. aga inimene kohaneb kõigega - võimalike variantide vahel valib kellegi, keda ta , kompromisse tehes, õpib armastama. mida arvad sina?

täna, 25. märtsil leidsin oma peast esimese halli juuksekarva. ma olen muideks 24 aastane.

pahad viirused

eelmisel nädalal oli mu kolleeg haige. ja surprisesurprise!!!nüüd olen mina haige. fakk, kõõõrge palavik (39,3) ja kurk hullult valutab. ja nüüd juhtus nii, et mandlid teevad muret. mul pole sellega kunagi probleeme olnud ja nüüd järsku. hull lugu, sest nii väga valus on neelatada. oeh, ja arsti juurde saaab alles reedel...
ja selle mittehea tunde eest saan ma tänada ainult oma kliente. aitäh tõesti.

ja nüüd ma siis põen siin, et kuidas tööl hakkama saadakse. tähendab, alati saadakse hakkama. aga tegelikult kannatavad ju meie kliendid. ja nendest on mul hirmasasti kahju...

mul on kodus passimisest siiber, ausalt. kuigi alles teine päev läheb.

aa, ja kuttidega pole siiani ühendust võtnud. aga endiselt mind väga ei huvita see teema.

jah, kutid mind hetkel ei huvita

ei olnudki nii hull nädal nagu ma arvasin/kartsin. niiet ma olen ausalt öeldes väga pettunud, et ma ikkagi nädalavahetuseks haigeks jäin. sest teatavasti on minu arvates minu nädalavahetuste haiguste põhjuseks stress. ja kuidas saab olla stress kui tööl on kõik tavaline?!?!

eniveis, see nädalavahetus täiega sakib. ei ole saanud puhata, sest pea valutab ja nohu on ja kurk on valus - tavaline värk, noh.

aga rääkides minu eraelust siis.... mul ei ole mingit tahtmist kuttidega kontakti võtta. samas see tundub ikka eriti nõme bitchimine mida ma praegu teen... . äkki võtan homme end kokku ja lähen msn-i .

minu töö on minu (teine) kodu

fakkkk!!!!! minu kolleeg on haige. see tähendab mulle 35 lisa töötundi tuleval nädalal. ja mis juhtub kui mina üle töötan?!? justnimelt, ma saan nohu. deem, see on suur jama.

endast on kahju, H-st on kahju. sest haige on ikka ka väga räbal olla. eriti jama on siis kui perearst on jobu. ja tema perearst on jobu.
kui ainult nüüd T oleks võimeline töötama.

ja võibolla suure tõenäosusega kindlasti tahavad R&A ning R&M ka minu abi sel nädalal... ohhissand. seekord ei taha aidata neid ....


huvi pärast loen kõik tunnid kokku, mis tööle sel nädalal kuluvad: 35+35+3..... oeh, tuleb huvitav nädal...

et siis E-R 24 X 5 = 120 tundi
E-R 73 töötundi
E-R 60% ajast veedan tööl....


oeh...

omamoodi teistmoodi nädal

see nädal on olnud väga omamoodi ja teistmoodi. kõik algas sellest, et tegin ennast hot.ee kasutajaks. ja loomulikult kui ma juba seal kasutaja olen siis pidin minema ka jutukasse. no ikka seesama pimetutvus. sealt tuli ikka igasugust jama. aga üks vestluspartnes mulle meeldis. algul ma arvasin et ta on mingi alakas. sest mulle on meelde jäänud, et alakad kasutavad jutus palju tsitaate, et ennast targemana näidata. siis ma miskipärast hakkasin uskuma et ta ei ole alakas (miks, ei mäletagi). ja siis ma arvasingi, et onmingi vanaisa, nii umbes 45 aastane. no ta ise väitis, et pole. aga ma ei ole kindel mida nüüd arvata siis. fakt on see, et temaga oli põnev rääkida. kahjuks pole teda enam teist korda jutukas näinud :( aga ma pole veel lootust kaotanud.

no ma ju sain ikka aru, et hoti jutukast endale kedagi sebima hakata küll võimalik pole. niisiis pidin leidma mingi teise koha. ja leidsingi teise tutvumissaidi. nii, panin kuulutuse üles ja puha. tuli vastukaja ka. aga siiamaani pole nagu midagi juhtunud. meeled on ootusest ärevil igal juhul. mul on mõningad lootused. aga samas selge mõistus ütleb, et sellised asjad ei ole päris õiged.

no ja nüüd ma vaheldumisi kahetsen ja ei kahetse, et selliste asjadega üldse tegelen. ja pmtslt ma olen otsusele jõudnud, et selline interneti keppnuss on täielik jama. et kui ma ikka tahan meest endale siis peangi minema ja otsima kuidagi laivis ikka. homme lähen linna peale guljaitama, äkki näkkab. oleks täna läinud peale tööd, sest ma nägin nii kena välja... aga, noh, mul oli metsikult palju nodi kaasas, et ei mängind kuidagi välja.

nii, tahaks ikka laivis endale mehe leida. oma saavutused meheotsinguil panen ikka bloogi kirja. et saaks kunagi lastele rääkida, kui vaevaline see meheleidmise tee oli :D


ohh, millal ma küll suureks kasvan...

kruiisitamine on endiselt äge.

nii. kruiisitamas sai käidud. tore oli.
meeri jõudis ka laevale tõesti v i i m a s e l hetkel. teatavasti jäi meeri rongist maha. ja seega oli ka raskusi õigeks ajaks laevale jõudmisel. aga - nagu õnneliku lõpuga filmis - meeri praktiliselt jooksis ja jõudiski laevale. jehhhuuu :D

linna peal ka loomulikult käisime. linn näeb väga kena välja. ma olin lummatud. maha käisime 15 km. jah, kui laevale tagasi jõudsime, kõik olid väsinud. mina isegi suhteliselt vähe :)

aga aeglase mõtlemise ja tegutsemisega nagu ma olen... mõned asjad jäid kripeldama ka. sellest kruiisist oleks vabalt võinud saada ka seksretk. aga noh, liiga korralik olin. loll täitsa, ma nüüd pahane enda peale. kutt oli kena. ja tähelepanelik. ei, ma ei ole üldse sinisilmne, ma ju tean kuidas mehed käituvad, et aga saaks... aga missiis. ja ma ei saagi aru, miks ma ei laskund ennast
vabaks. lõin araks?

no igatahes ma tahaks kunagi veel kruiisitada. üksi oleks ka tore minna. tegelt mul küpseb plaan, et sebin emale ja ta mehele ka need m e g a o d a v a d piletid. ja ise lähen kaasa. siis saan mida tahan. äkki.

kokkuvõtteks saabki öelda, et selle nädalavahetuse eesmärk sai täidetud. murdsime rutiinist vabaks.

minema siit nädalavahetuseks

ja ongi homme see tore päev, reisile läheme. ma juba ammu tundsin, et seda väikest puhkust o n vaja. siiani on ebaselge kudia salguspunkti saame, mida kaasa ostame, mida isiklikest asjadest kaasa võtta, kes üldse tulevad. aga vahet pole. kindel on kõige olulisem, ehk kindlasti toimub keskkonnavahetus.
mul poleks midagi selle vastu kui sellest tripist peaks ma nn seksretk tulema...

kui ma tagsi tulen, siis loodan, et olen puhanud. et jõuaks vastu seista surutisest tekkinud jamadele.

täna öösel ma ei maganud üldse mitte hästi, sest ärevus oli liiga suur. mul oli valesti ette valmistatud nupsude tegevus. ja oi kuidas ma põdesin. aga kõik läks korda. tõenäoliselt on suur osa ka ilusal päiksepaistelisel ilmal, et ma nii kevad südames ringi liigun.

välja kukub nagu alati...

mul siis enda arvates nii hea plaan oli. tekitasin endale suht mugava nädala tööl. ja nüüd siis tööl selgus, et asjad lähevad ikka ja iga kord nii nagu alati. ehk siis plaani või ära plaani alati tuleb mingite ootamatustega arvestada. seekord siis nii et kahel päeval teen kaks vahetust järjest kusjuures nendest vahetustest pole minu ruumis. see tähendab, et võõrad kliendid ja võõras keskkond kus ei tea asjade õigest asukohast midagi. oeh...

ja see lugu, et üllatus üllatus - tervis pole kõige parem. pühapäeval oli palavik 37,5 mis minu puhul on väga kehv lugu. ma siis terve päeva magasin maha. täna olin tööl täitsa kobe. aga kui mõelda nüüd eelseisva nädala peale, siis see teeb murelikuks. kas tervis peab vastu v ei. lotto. oeh...

aga kui kõik läheb nõnda hästi nagu ma loodan, siis tuleb pikk nädalavahetus. sest reede on vaba. ja esmaspäev ka. ja kui väga hästi läheb siis on nädalalõpu reis tulemas.