17. juuni 2012

uus energia minipuhkuselt


veel 2 nädalat puhkuseni. 4-aastane töökogemus on tõestanud valusalt, et aasta lõpp on tööl eriti raske. seepärast tegin endale 3 nädalat enne puhkust minupuhkuse. 4 päeva hoopis teises keskkonnas ja tunnen, et jõuan päris puhkuseni vastu pidada.

plussid:

+ 30 kraadi sooja, päikseline ilm - rõõmus meel

+ kaunis jume

+ tasuta ööbimine ja personaalne giid

+ aktiivne puhkus - sightseeing rattaga

+ supper maitseelamused - head ja taskukohased hinnad söögikohtades

+ suursugused kohvikud - ja loomulikult üliväga sõbralikud hinnad

+ muuseumikülastus oli samuti elamus (hind veits liiga kallis. või siis Eestis on liiga odav ehk)

+ ägedad ja taskukohased teise-ringi poed



nojah, nüüdseks olen juba tagasi argipäevas. tööl tuleb veel pingutada, ees ootab viimane, plaaniväline pingutus. tegelikult selle aja peale peaks olema tööl kõik asjad tehtud. noh, tegelikult paberimajandus (kokkuvõtted ja analüüsid ja tabelid) ongi tehtud. kuid, et järgmisel aastal oleks aega tegeleda põhiliselt sisulise tööga, otsustasime kolleegiga teha veel ühe katse oma alalise probleemi lahendamiseks. ehk on veel võimalus sellest jamast jagu saada.
 aa, kui ma eelmises postituses mõtlesin sellele, et peaks külastama psühholoogi, siis see mõte pole kuhugi kadunud. aga, midaiganes ma otsustan teha (kõigist nendest ebatäiuslikest valikutest), on kindel see, et pean end käsile võtma proffesionaalses aspektis. mul on vaja end erialaselt täiendada, kuid kuna ma ei soovi veel magistriõpingutega tegeleda siis võtan eesmärgiks lugeda erialast kirjandust. ja ma kavatsen seda nautida :)

3. juuni 2012

ebatäiuslikud valikud

nüüd siis on jällegi asjad valesti. ma pole planeerinud ega soovinud tegelikult nõnda elada. toimub paigalseis. seisan paigal, sest ei suuda otsustada. valikuid on. on liiga palju ebatäiuslikke valikuid. on ka surve, pere poolt. on ka haiget saanud ego. 
tuleval nädalal ilmselt saan vastuse selle kohta, kas jätkan oma ametikohal (see ühtlasi tähendab mugavat, kuid suht näljaroti ja igavat elu) või saan võimaluse uueks alguseks ( see nõuab minult  hirmude ületamist ning senise mugava ja turvalise ja igava (töö)eluga hüvasti jätmist). ja kuigi olen oma elu hetkeseisuga rahulolematu, kardan väga alustada midagi nii uut. 
tegelikult oleks otstarbekas käia psühholoogi juures. et, noh, ta oskab värske pilguga asjale läheneda. ja tegelikult ma tunnen, et vajan mingit raputust. üksi ma endaga hakkama ei saa. 

nii, sain jälle ära halada. nüüd hakkan tegelema oma ühe võimalusega - ühe oma ebatäiusliku valikuga.