nüüd siis on jällegi asjad valesti. ma pole planeerinud ega soovinud tegelikult nõnda elada. toimub paigalseis. seisan paigal, sest ei suuda otsustada. valikuid on. on liiga palju ebatäiuslikke valikuid. on ka surve, pere poolt. on ka haiget saanud ego.
tuleval nädalal ilmselt saan vastuse selle kohta, kas jätkan oma ametikohal (see ühtlasi tähendab mugavat, kuid suht näljaroti ja igavat elu) või saan võimaluse uueks alguseks ( see nõuab minult hirmude ületamist ning senise mugava ja turvalise ja igava (töö)eluga hüvasti jätmist). ja kuigi olen oma elu hetkeseisuga rahulolematu, kardan väga alustada midagi nii uut.
tegelikult oleks otstarbekas käia psühholoogi juures. et, noh, ta oskab värske pilguga asjale läheneda. ja tegelikult ma tunnen, et vajan mingit raputust. üksi ma endaga hakkama ei saa.
nii, sain jälle ära halada. nüüd hakkan tegelema oma ühe võimalusega - ühe oma ebatäiusliku valikuga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar