http://blog.tr.ee/

DASTJEQZ

mulle vist hakkab ka jõuluaeg jälle meeldima. tänu lastele.

muide lapsed olid kindlad, et ma pullin kui ütlesin, et mul ei olegi kodus last. nende jaoks oli see täiesti võimatu, et ma ei ole ema.
rääkisin siis emale ka seda et lapsed küsisid, et kumb mul on: kas poiss v tüdruk.
ema ssis ütles, et isegi lapsed saavad asru, et sul peaks omal ka olema poeg v tütar. ainult sa ise eei saa aru.
no tänks a lot, mum!





DASTJEQZ

ilus unenägu

Nägin kummastavat und täna öösel. Ei oskagi öelda kas see oli hea uni või mitte. Nagu unenäos ikka, oli ka selles igasugu veidraid hetki… Kuid siiski, oli ikkagi hea uni, sest parim osa jääb meelde.
Unenägu algas nii, et ma parajasti sünnitasin. Ei olnud mingit valu ja ei kestnud ka pikka aega. Ja sain ……. kaksikud. Tütred. Unenäos oli ka laste isa. Nägu ei mäleta. Aga olekut küll. Mäletan, kuidas ma mehe juurde läksin, natuke nukralt, pmtslt läksin kallistust `norima`. „Miks nii kurb? Kas sa nutad? Miks sa nutad?“ küsis unenäo-mees. Ma olin, jah, tiba kurb. Miks, ei teagi. Aga seda kurbuse tunnet mäletan hästi praegugi. Igaljuhul, see une-kalli, mis ma sain, oli niiii mõnus, aga ei oska seda sõnadesse panna.

Mingi hetk on mälust pühitud. Ja järgmisel hakkasime nime mõtlema, millest tekkis probleem: mida tütrekestele nimeks panna? Kõik nime-variandid olid kui peast pühitud. Ja kuna praegugi ei tule mulle sobivaid nimesid meelde, siis võtan appi oma nimepäevadega märkmiku. Kaisa. Stella. Olivia. Eliise. Aliis. Liisa. Laura. Sandra. Marta. Emma. Paula. Siia kirjutatud nimed on tavalised, lihtsad ja arusaadavad ning meeldivad mulle. Minu une-kaksikutele oleks sobinud kõige paremini vast Sandra ja Liisa. Aga minu une-mees tahtis kummalegi tüdrukule kahte eesnime, mis minule hästi ei sobinud. Nagu juba öeldud sai, unenäos me ühegi sobiva nime peale ei tulnud. Ja sinnapaika asi jäigi.



Miks mulle see uni meeldis, on eelkõige see une-mehe kallistus. Ja une-tütarde nägemine oli ka tore. Ma olen õnnelik, et see uenägu mul niipea meelest ei lähe.

pohmakas. jube asi.

jah, mul pohmakas terve eilse päeva oli. õppetund nr 365: ei tohi ühe õhtu jooksul juua selliseid asju:

sutsuke siidrit
Sipsik
Sipsik
Varblane (4 cl viinaga)
Varblane (2 cl viinaga)

ma enam mitte kunagi ei joo.
aa, ja venna tuletas meelde tõsiasja, et õpetajad ongi kõige suuremad joodikud. see oli tõde ainult see üks kord. enam seda ei juhtu :D

KÕIGE SUUREM SUUTMINE ON ISEENDA MUUTMINE

seda lauset kuulsin ühel koolitusel eelmisel nädalal. tegelikult see oligi ainus asi mida huvitavat ja uut seal kuulsin. aga ma ei kahetse koolitusel osalemist. seda enam, et ma ise selle eest ei maksa.

arvuti keenjus

ma olen kurb. tekitasin endale vaba õhtupooliku, et lihtsalt olla omaette ja lugeda sass henno "elu algab täna". mõtlesin siis, et vaja see panna desktopile. paningi. ja siis vaatasin, et am kustutan mälupulgalt ära. et saaks ruumi juurde võinii. no kustutasingi. kuid siis ei saanud ka desktopile salvestatud varianti lahti. t*rap*ts küll. nagu juba ütlesin, ma nii kurb nüüd olen.

peab ise endaga toime tulema

endiselt ei ole mul kodus Internetti. juba ammu tahan koju WiFit. aga probleem selles, et ise ta ei tule minuni. olen harjunud, et kõik vajalikud asjad tehakse kellegi teise poolt ära. nüüd on asjad muutunud. nüüd ma pean ise tegema ja toimetama ja muretsema ja korraldama jne jne. muidu ma olen ju üsna asjalik, aga mis puudutab tehnikat (arvutit ja telekat) ja raamatupidamist, siis ma ei saa hakkama. olen proovinud aga ei saanud hakkama.
ja seepärast, et ma peaks ise asja korraldama, ei ole mul kodus WiFit.

et ma ennast ometigi liigutama hakkaks, siis panen kirja Internetivõimaluse plussid:

+ arvete õigeaegne maksmine
+ õigel ajal ülekannete tegemine
+ msn-is vennaga rääkimine
+ orksis sõprade elul silma peal hoidmine
+ blogisse saab sissekannet teha just siis, ,kui tuju on. siiamaani on nii, et ma alati kirjutan viivitusega, aga siis ei ole enam need samad emotsioonid. ja nii ma elan minevikus natuke nagu.
+ tööle on kogu aeg vaja mingeid materjale otsida. ja ideid saada. head ideed tulevad ju lambist, tavaliselt siis kui tööaeg on läbi, siis kui ma olen kodus, siis kui kell on u 23.30.
+ kolleegiga tööasju arutada. meil on kogu aeg vaja midagi arutada, helisatmine läheb kalliks.
+ vaja end ilmaeluga kursis hoida (Postimees, EPL, Ekspress)
+ meelelahutus (elu24.ee, jutukad, foorumid, youtube, blogid......)

mul on vaja koju Internetiühendust!!!! ma pean midagi ette võtma. kohe homme.


aga veel.
ma rõõmustan L-i pärast. ta ju jälle reisile läks. mis tuletas mulle lmeelde, et ma ka tahan Saksa minna. kohe peale jõuluõhtut. nii tahaks, et see reis ka teoks saaks. ma juba kuulan maad, kes sõidab Saksa samal ajal. ja siis L käis välja variandi, et me võiks suvevaheajal ka minna reisile. Hispaaniasse. no vaatame. mul oli plaanis tööd teha puhkuse ajal. tahaks nii nagu oli möödunud suvi. sai palju tööd ja kogemusi natuke raha ka. ja mõtted ei läinud eraelu peale. see oli küll väga hea.

tööalaselt niipalju, et 2 järgmist nädalat on küll rasked. tegelt kogus ee aasta on raske, aga lugu selles, et kontrollid kargavad sisse mingil hetkel. ja ma ei kujuta ette, milleks kõigeks ma valmis pean olema.
aga selline lugu ka, et üldiselt onkliendid minuga rahul. see teeb südame soojaks.

kunagi järgmine kord kui jälle netti saan, siis kirjutan oma üsna töövabast nädalast. koolitustel käisin. üks oli tore ja teises sain ainult ühe lause võrra targemaks.

vot nii on lood

elu on päikseline. hetkel.

jälle üks töönädal läbi. elasime ilusti üle. lausa hästi läks. aga vaeva ja muret oli ka piisavalt. tunnen, et tegelen õige asjaga.
elu hakkab joonde saama. märkmepaber on loodud minusuguste inimeste jaoks. viimase puudumisel ei saaks ma mitte millegagi hakkama.

eesolev nädal tuleb lebo (: töölkäimise eest seekord ei maksta (:
aga tegelt peaks hakkama kohe pihta arenguvestlustega. ja mänge oleks vaja juurde teha. ja paberimajandus kontrolli alla saada. aga küll jõuab, alati on hakkama saadud.

sotsiaalsetest sündmustest oleks vaja teha KLASSi kokkutulek, näidata nägu ära kursa kokkutulekul, minna piljardit mängima ja soolaleivale ja smaili töö juurde. ja teatrisse ka lähen. piletid olevat ostetud juba. vaatama "võta mind". mmmmm...

ja suur tahtmine on saksamaale minna. berliini nt. kas 2,5 päeva koha peal olemiseks on küll? ja tegelt tahaks midagi veel teha. sest kui ma midagi ei tee, siis ma magan lihtsalt aja maha. sest ma olen tegelt kogu aeg unine.

et pmtslt läheb kõik turvalist tuttavat rada pidi. jah, elu on päikseline.