nothing`s fine I`m torn

olen täiesti pissed off.  

kes teab, mis kuulub lasteaiaõpetaja töökohustuste hulka? ma natuke tean ja hea meelega jagan teistele ka seda infot. lasteaiaõpetajad lihtsalt veedavad  6 tundi päevas lastega mängides, neid lohutades, lepitades,  riietades, motiveerides, kiites, lõbustades, neile jutustades, lauldes, tantsides, naljatades, toites, magama uinutades, ninasid nuusates:) noomides, korrale kutsudes ja nagu seda kõike veel vähe on - õpetades(lugemise, kirjutamise, arvutamise esimesed teadmised tulevad paljudel just aias).

muud ülesanded on vist sarnased kooliõpetajatega - tegevuskava, aastaplaan, päeviku täitmine, arenguvestlused, vanematega suhtlemine ehk nö uksevestlused (seda tegelt vist koolis eriti pole), koosolekud (nii kolleegidega kui lastevanematega).

no see mis siia kirja sai, on see mis kohe esimese hooga meenus.

 

pissed off olen ma selle peale, et lasteaiaõpetajat ei peeta tänapäeval oluliseks. seda ametit ei väärtustata. lihtsalt selline on mulje kui lasteaednikud jäävad jälle rahast ilma. väga kurb.


ja kui rääkida muust peale töö siis ongi selline tunne nagu tänane postituse pealkiri.

a milleks sõbrad?

eile toimus igapühapäevane vestlus neti vahendusel võõrsil elava sõbrannaga. tavaliselt kulgeb me jutt nii: kuidas läheb, mida põnevat tegid nädala jooksul, kas midagi pikantset on rääkida ja siis algab see osa vestlusest kui mina `kuulan` ja rahustan. seekord ma soovisin ise rääkida oma murest ja olla see kuulatav pool. nimelt, mul tervisega mingi suurem jama millele perearst pole 4 aasta jooksul lahendust leidnud. nüüd siis saatis suurtele ja ilmselt kallitele uuringutele. muuhulgas on kavas ka `mõõga neelamine`. no eniveis, mind nii masendab, et mingit lahendust siiamaani pole tulnud ja ma tõesti kardan arstide juures käimist.

aga, rääkides eilsest: saime tavapärase alguse tehtud. ja siis ma tundsin, et tahaks rääkida välja oma tervisemure. ja peale seda kui ma kirjutasin mis mind vaevab, hakaks sõbrants rääkima oma teisest sõbrantsist ja siis edasi läks jutt jällegi... tema enda peale.  

ma olin nii pahviks löödud - mitte mingit huvitundmist minu vastu. olen solvunud. tavaliselt mul pole midagi selle vastu, et olla vestluses kuulaja. seekord tahtsin saada tuge ja mõistmist oma vb mõttetutele hirmudele. aga seda ma ei saanud. 

hetkel tunnen nii, et ma ei taha selle sõbrannaga mõnda aega rääkida. vb tundub lapsik, kuid ma olen tõsiselt haavunud.


pilt