kas me saame hakkama?

ma nii kaua ootasin seda nädalavahetust, just nimelt sellepärast, et tööl on jamad. nädal algas sitasti ja nagu ütleb Tõstamaa vanasõnagi, et kus on sinna tuleb juurde - probleeme tuli ikka juurde jah. täiesti haige - kliendid karjuvad, juhatus karjub. ime küll, et me päris sõgedad veel pole. aga kaugel seegi aeg, sest enne kahte nädalat mingitki rahu ei saa. tulev nädal, mil olen 2 päeva üksi, sisaldab endast kaksikute analüüsi, R.L esindaja karjumist minu peale. ja, oeh, tegelt sellest täiesti piisaks. aga siiski, there`s more. siis tuleb esitada HA kodutööd. ja vaja valmis saada portfolio. teatavasti peab viimase jaoks muretsema ka mentori hinnangu minu kohta. eks näis kuidas läheb.

ma tunnen, et ma kaotan valvsuse ja see maksab kätte. väsimusest tuleb vigu juurde. väsimust kasutavad ära pahatahtlikud kliendid.


aga tahaks siiski lõpetada positiivse noodiga. avastasin enda jaoks uue poe. roosi äri oli vist nimi. fimot ja pärleid ostsin seal. ja ma veel tulin ühe ägeda asja peale, aga kui asi kindlalt töötab siis räägin edasi.
ja ma olen rõõmus, et mõte pole veel päris kinni kiilunud. mul head ideed emadepäevaks. ise olen rahul. eks see hiljem kuulda ole, kuidas kliendid rahule jäävad.



üks kuu ja viis päeva on veel vaja vastu pidada. siis on selleks korraks läbi.

ja nüüd küsimus: kes arvab, et me saame hakkama just nii nagu soovime?

järjekordsed õppetunnid: 265 ja 366

tänasega on seis muutunud. nüüdsest oleme juhataja halvas nimekirjas. deem.

vaja teha 4 suurt asja: portfoolio, õpimapp, kliendianalüüs - igaühe kohta eraldi ja põhjalikult ning sh tabel koos professionaalidega ning lõpukingitused. ja aega on 4 nädalat.


ja ma tunnen, et mind on petetud.
õppetund nr 365: ära usalda mitte kedagi.
õppetund nr 366: kõikidest jutuajamistest juhatajaga on vaja kirjalik märge maha jätta.


et siis endiselt ma ootan puhkust. ja ootan uusi kliente. ootan töruumsi remonti. ootan uut algust.
aga enne tuleb vastu seista oma esimese lõpuga.

kill bill tunnusmuusika kummitab miskipärast. veider.

kuidagi üksik ja nukker tunne tuli peale. sellepärast, et passin kodus ja vaatan TV seriaalide uusi osi. no ja paraku seal palju armastust on. ja ma siis vaatan - nuuks nuuks kui ilus tahaks ka. oma fling fling tuleb meelde...

ja hakkasin otsima ilusaid suudlemise pilte. aga vot ei leidnud :( paljudel piltidel, kus näod olid ilusti, oli kehahoid täitsa mööda. ses mõttes mööda, et mulle ei meeldi kui naine kallutab taha ja siis on jumalast krampis - kaela ja pead raske hoida.

no ja leidsin sellise pildi google'st. see on küll kena. heagi, et näod ei paista.

mind nii hakkab ära tüütama, et kõik nädalavahetused kuluvad tervise taastamisele.sest haiguslehte ei saa ju võtta, vaja tööl olla. 1,5 kohta ikkagi. juba mitu nv pole saanud sotsialiseerumas käinud. ja see teeb närviliseks. ja ma olen vist juba depressiivne ja sellest ka need seriaali vaatamised ja siit siis järgmisena meenutused oma kaunitest ... hmm no las ta jääda...

aa, ja üks "hea" asi veel. pooltõbisena kodus passides olen täielikult kontrolli kaotanud ning söön oi-liiga-palju šokolaadi. sellest siis tingitud kaalutõus ja vistrikud näos.

kõik on hästi

ma peaaegu kukkusin voodist välja. oli alles äratus...
mul oli ilus unenägu pooleli. ja siis äkki. ma veel jõudsin mõelda, et oi kui hea mul voodi nii lai. noh, valele poole keerasin end. jobu.


aga kui ma juba kirjutama hakkasin... siis seda, et eile läks üle ootuste hästi. ei tea kas aasta lõpp mõjub nii või mis. vahet pole, põhiline on see, et keegi ei hakanud vastupaitama.
üleni professionaalne värk :D


aa, ja eile vaatasin "rentslimiljonäri". idee oli väga hea. aga teostusest oleks natu enamat oodanud. lõpp oli äge bollivuud-döörti dääns.

mantra: mina olen kõige olulisem

siis kui ma bakalaureuse diplomitööd kirjutasin, innustasin end sellega, et PÄRAST saan tegeleda asjadega millega tahan.

aga terve suvi oli metsikult tööd...

siis kui ma kutseka lõputööd kirjutasin, innustasin end sellega, et PÄRAST saan tegeleda asjadega millega tahan.

aga terve suvi oli metsikult tööd...

ja nüüd, oma esimese päristöökoha esimese aasta lõpus, kui ma kirjutan hulgaliselt näidiseid, enesenalüüse, tegevusmappe ja portfoolioid, ma motiveerin end sellega, et küll ma suvepuhkusel elan iseendale...

SUVEPUHKUSEL TEEN:

-autojuhiload

-ratsutamistunnid

-rulluisutamine

-õmblemine

-pöidlaküüdi-reis

-suurlaager

mida arvad sina? kas seekord läheb teisiti ja ma teengi seda mida ma tahan?

pildil on kolleegilt saadud jõulukingitus. see tuletab mulle meelde üht iseendale antud lubadust. nimelt motiveerisin end tööl tubli olema ja pingutama, sest siis saan reisil kingituse realiseerida. vot ei läinud nii hästi. reis küll toimus, kuid kingitus on alles...