suhtlemisraskused

olen kena naisterahvas. mul on olemas töö, võib öelda, et olen majanduslikult kindlustatud. mul on mõned lähedased sõbrad, keda ma hoian ja kes mind ka hoiavad. ma olen oma ringkonnas austatud ja arvestatav persoon. pmtslt nagu enam vähem paigas elu. tegelt siiski mitte. väga oluline osa elust on tühi - peikat pole. sesmõttes, et oleks normaalne asjade käik ja ise ka tahaks kedagi kellega jagada elu.

aga ma sain jälile põhjusele, miks mul peikat pole. suure tõenäosusega on asi selles, et kannatan suhtlemisraskuste all. jah, selline asi on isegi päriselt olemas - guugeldasin.

tegelt ma juba ammu tean kui nõmedalt ma mõnikord teistega räägin. no ja sellepärast ma väga jälgin ennast et mida ja kuidas ja kellele ütlen. olen kõvasti ennast analüüsinud. ja nüüd see värk, et on vaja praktikat. tahaks loota, et olen mingil määral paremuse poole arenenud. aga eks aeg näitab seda. seni olen lihtsalt üksik edasi :(

emale. südamest.

mind vaevab loomekriis :( kuidagi ei tule mõtteid. aga eks see kipub ikka nii olema, et kui hädasti on vaja siis on loomingulisus ja loovus täitsa kadunud.

kiire on. vaja teha sünnipäevakaart ja tekitada ka miski kingitus. kuna neid asju on vaja emale, siis peab asi olema täiuslik.

mingi algne/algeline kavand juba silme ees mul on... youtube` abiga muidugi :) läbivaks teemaks on ROOS. teistele võib tunduda suht igav v tavaline, kuid nii see pole. mina pole emale roose vist mitte kunagi kinkinud. ja tavalisi roose ei saa ta ka sellel aastal :) eks näis, kas saan oma plaani ellu viidud nii nagu vaimusilmas ta mul on...

mida kingiksid sina oma emale?

NO KUIDAS SEE JUHTUS!!!????

NO KUIDAS SEE JUHTUS !!!!????

ma olen ikka ennast kenaks pidanud. et täitsa normaalse kehaga, piisavalt sale aga naiselik. no ja eile avastasin suure õudusega..... et mul on tselluliit! no eks ma ikka teadsin, et on. aga eile ma hullult ehmatasin, sest tsellut oli kuni põlveõndlani - ühtlaselt rõvedalt apelsin. tõesti, mul oli rõve vaadata seda. no kohe siis uuesti hakkasin kreemitamisega pihta. üldiselt garnieril on hea toode, eeldan varsti tulemusi.

no aga mind ikka hämmastab, et kuidas nii äkki. head aega lühikesed seelikud ja püksid :(

igatahes kurb olen. kuigi ma saan aru, et enda süü. miks katkestasin regulaarsed trennid, miks söön kass arturi kooki ja joon kohvi vahukoorega. enda süü ikka, mis muud :(

aga äkki oli asi valgustuses. et, noh, sellepärast tundus lihtsalt nii jube...


pilt on miskist celeb-cellulite, guugeldasin.

polegi uudis see tegelikult :(

böäääää... ma arvan nüüd, et uudis on see kui mina olen täitsa terve. no varsti juba 2 kuud tööl oldud - peale puhkust noh - ja ma arvan, et kauem aega olen sellest haige v pigem haige olnud. kogu see asi muserdab mind nii hullusti ja ma nii kurb.

mul täna tööl läks hääl ära. lihtsalt, poole päeva pealt. päris masendav, sest minu töö puhul on hääs häästi oluline. ja siis kui kolleeg tuli, ma nii närvis juba olin - koju tahtsin hullusti. a ei saanud, sest boss ikkagi tahtis täna asju ajada no ja ni ma siis ületunde tegin 3 tundi. homne päev veel vaja vastu pidada ja siis jälle terve nv läheb kosumise tähe all. uužas ma ütlen

sotsiaalses mõttes on mu elu ka suht mõttetu hetkel. vb sellepärast, et ma kogu aeg vindun - nagu päris haige pole aga ikka on kehv ka olla. a vb ma hakkan mugavalt ära kasutama seda, et noh, ma haige, ei saa tegelda sotsiaalsete tegevustega.

ohh, mängida ja puhata tahaks rohkem nagu...

mulle meeldib mu töö

tegin täna pikka päeva. arvasin juba eile, et annan poole päeva pealt otsad. aga võta näpust :) nüüd, tänasele päevale järele mõeldes tunnen end väga hästi. tunnen, et kuulun sinna. tunnen, et ka mind on sinna vaja. tunnen, et saan ise sealt palju positiivsust.

praegu on just selline mõnus tunne. ma saan praegu öelda, et MULLE MEELDIB MINU TÖÖ :)

ja kaugeltki mitte pole asjad ideaalsed. oma otseste tööülesannetega saan hakkama ja mulle tegelt meeldib. aga noh, boss on mul ikka nats napakas küll. noh, kogu juhatus tegelt, aga see suur boss on ikka täitsa elukauge mõnede asjade suhtes. no ja see elukaugus maksab kätte, eriti masu ajal.


ei tea, mis värk on, et täna oma töö peale nii positiivselt mõtlen :)

lõpuks ei huvita kedagi kuidas SINUL läheb...

vastikud on sellised inimesed, kes tahavad olla head kõigiga. need "omad joped" tegelikult ei huvitu kuidagi minu heaolust. ega ka sinu omast. nad laveerivad sinuga ja samamoodi ka teistega. aga lõppkokkuvõttes pole sellest kummalegi osapoolele kasu.
üks vastik eit tegi just niimoodi minuga. aga vahe on selles, et ma tean tema käitumismustrit aga tema ei tea et mina seda tean :) seega see eit on minu silmis täiega landgenud.

mind teevad kurjaks inimesed, kes ei oska oma tööd. antud juhul see sama eelpool mainitud eit, kes ei oska KUULATA. eit on õppinud aktiivselt kuulamist, kuulamistõkkeid, ümbersõnastamist, peegeldamist jms. no ja teoorias ta tegelikult teabki nendest asjadest. küll aga selle asemel, et mind aidata, ta lihtsalt tekitas enda ja minu vahele tõkked ja jauras mingi 5 X vähemalt teisel teemal. nõme eit :(



tegelikult tahaks vaheldust oma ellu. kuidas seda saavutada, ma ei tea.