25. märts 2008

paastumaarjapäeva kohustused

täna on paastumaarjapäev. ja sellel päeval on kohustuslik abielunaistel minna kõrtsi ja juua punast veini. aga me laiendame selle kohustuse kõigile naistele. niiet kohtume kõrtsus :)

22. märts 2008

suru oma ärritus alla (õpetussõnad by Kaido)

eile oli jälle selline äkkviha hetk peal. pmtslt ema ja vanaema ajavad mind närvi. kogu aeg. vanaema rohkem. lihtsalt vanaema sõnakasutus on teistsugune ja seda on noorel inimesel nii nõme kuulda/kuulata. ja vanaema puhul häirib mind eriti ütlus:
said nüüd tatiga võileiva! sest nt eile, kui ta seda ütles, siis kontekst oli no TÄIESTI VALE. aga oluline on see, et ma suutsin oma ärrituse alla suruda (so by Kaido).
käisin fotokaga jälle konsultatsioonis. fotokas tuli ekpertiisist ja öeldi, et nüüd on korras. myäss ta oli korras. mingi vidina pidi ostma ja siis sai korda. aga pariisi-pildid jäid vanale mälukaardile ja neid ma enam ei näe. nagu ka iiri-pilte. aga see teenindaja oli ok. selline nagu mull emeeldib. asjalik, abivalmis, sõbralik, tore :) et õnneks ma ei näinud blond välja.
vanaema tuli lagedale sellise avaldusega, et ta kingib mulle koolilõpetamise puhul läpaka. nagu missassja. muidugi see oleks igati tore kingitus. seda enam, et mul hetkel püsivat tööd pole ja rahaga veits kitsas käes.
aga esiteks on tal endalgi hetkel suuri väljaminekuid.
ja teiseks, see poleks teiste suhtes aus. ma mõtlen, et see poleks venna suhtes aus. temale ei tehtud nii suurt kinki. ja tegelt see poleks aus ka M1 suhtes, aga see mind üldse ei kepi.
ja kolmandaks, veits mage tunne on, et ise ei osta läpakat endale. ego-värk, noh.

pmtslt ma mõtlen väga tihti saksa-tripi peale. et saaks puhata veits. arvatavasti läheks ma saksamaale mollyga. ja loomulikult häälega. loodan, et see läheb õnneks.

ja veel, MA PEAN MEEST SAAMA, sest muidu kannatab minu elukvaliteet. ja lähikondlaste närv ei pea vastu.

19. märts 2008

ellujäämiskrsuselt. eluga tagasi.

ellujäämiskursuselt tulin.
ellu jäin. terveks jäin. tore oli. ära väsitas ka veits.
kuigi mulle meeldis metsas orienteeruda ja erinevaid ülesandeid täita, siis ei ole mitte päris kõigega rahul.
ellujäämiskursuseks ei saa nimetada napilt ühepäevast (10 tundi kestis) metsaorienteerumist. mina ootasin natuke midagi muud. aga siis tuleb end ise täiendada järelikult. niiväga kahju, et meie ellujäämine ööbimisega ei olnud.
aga see juhendaja/instruktor/koolitaja oli küll jummalast äge. selline konkreetne mees, kes tibitsemist ei lubanud. täielik autoriteet mulle. tahaks temaga veel matkale minna. temalt oleks palju õppida.
nüüd tahan dushi alla ja siis sossusse voodisse raamatut lugema. mmmm

18. märts 2008

ela ise oma elu, muidu elab elu Sind

tegelt ei plaaninud üldse kirjutada siia. aga suur sündmus toimus eile:
venna sai oma uue korteri võtmed kätte.

palju õnne, venna!!!

nii hea oli temaga rääkida. ja veel toredam oleks, kui ma saan teda kuidagi aidata. nt remonti teha võinii. selles, et venna oma elu hästi ja suht õigesti elab, ma täiesti usun. ja mul on tema üle hea meel. tal on paigas plaanid, kuidas ta elu umbes minema peaks. ta on näinud natuke maailma. tal on olemas elukaaslane, kes on väga tore inimene.
muretsema paneb mind enda saatus. üsna hiljuti hindasin plaanid väheke ümber ja muutsin lähituleviku plaane. see, et ma olen viisakas ja empaatiline inimene, on vast ka ainukesed väärtused. aga kuidas ma tööl hakkama hakkan saama (sõnadekordus!). mis saab sotsiaalsest poolest minu elus? kas mul on aega sõpradega kohtuda? äkki nad hoopis kaugenevad minust? kas ma saan uusi tutvusi? kas ma saan ka oma kodu?
leidsin ühe hea mõttetera, mida just minul tasuks järgida:
Ela ise oma elu, muidu elab elu Sind

16. märts 2008

Ei taha nutta

mõnikord o selline tunne, et tahaks nutta. seekord ei tahtnud ma üldse nutta. aga pisarad lihtsalt hakkasid jooksma. kuigi ma üritasin end väga tagasi hoida. miks see asi mind nii endast välja viis ma päriselt hästi ei mõista. aga kindlasti ei teinud ema targutamine asja paremaks. ja Ah ka ei teinud asja kergemaks mulle.
aga esimene osa päevast oli küll väga tore. käisime Lõunakas lindudele pesakaste tegemas. tähendab, tegelikult me juhendasime ja aitasime lapsi pesakastide tegemisel. eriti tore oli näha tervet pere pesakasti-aktsioonis. isa aitas pojal pesakasti kokku klopsida. ema ja noorem laps vaatasid tegevust pealt ja julgustasid ning toetasid moraalselt pesakasti tegemist. mul oli ülihea meel näha toredaid peresid. sest kuigi ma olen juba ammu täiskasvanud inimene, tunenn ma siiski puudust normaalsest perest. sellisest perest kuhu kuuluvad ema ja isa. ma vahel ikka mõtlen kuidas oleks meie elu siis läinud, kui isa oleks elus.
ja oli tore näha Anksi ja tema pere.

reedest ka natuke. tore oli. käisime Pärnus, Soomaal. koprarajal käisime ja seal nägime Ameerika naaritsat ehk minki. kohe täitsa lähedalt nägime seda loomakest. kahjuks keegi pildistada ei saanud. ja mul polnud fotokat kaasas, sest see on katki :(
positiivne oli see, et minust oli pärnus kasu ka.
ja tagasisõit Tartusse oli palju parem kui sinnasõit. sest sinna sõites oli mul pohmakas. mis viib järgmise teemani:

molly sünnipäev. see oli suht tavaline pidu tegelt. ma ei tahtnud sinna üldse minna algul. no minema ikka pidin, aga mõtlesin, et kl 12 tulen tulema. myäss ma tulin kl 12 koju. ma olen tüüpiline eestlane, st "lähen käima" alksiga. no ja shampus ja "tee" ja rumm koolaga ja tekiila said mu "käima" küll. pidu lõppes ileeri mütsi müstilise kadumisega ja noh, hommikuse pohmas peaga Pärnusse-sõiduga. sõit oli tõsiselt jube.

endiselt ootan mauga kohtumist.
ja saabuv nädal on autovaba nädal minu jaoks. ajee joy-joy!!!

11. märts 2008

tore on see, et on kevad. enam ei lähe ju külmaks, ma loodan.

tore ei ole see, et mul näonahk täiega mittenormaalne. nägu on täitsa laiguline ja täpiline ja üldse mitte kena. ja nahk on niiväga kuiv ja kisub. ja silmade ümber on kortsud sügavamad kui tavaliselt. ja pmtslt ma tunnen end väga halvasti. sest kui ma panen paksu rasvast talvekreemi peale, siis oleks nagu üsna hea. aga siis hakkan ma ju higistama, higipiisad katavad siis mu nägu. niiet see kreem siiski ei tööta.
tegin siis näole auru. algul oli nagu täitsa ok. aga nüüd enam ei mõju.
ja üldse on mul tunne nagu poiss selles reklaamis, mis reklaamib kalasoomushaigust(täpset nime mai tea sellel haigusel).

autosõit läheb. võiks ju paremini. aga sesmõttes, et õpetaja sobib minule. tegelt mul tunne, et ta tahab must lahti saada juba. no ja mina tahaks ka juba ühele poole jõuda asjaga. muidugi oleks ju tore kui Ah suvatseks minuga sõita ja mind õpetada väheke. sest mis kasu sellest juhendajatunnistusest on siis muidu.

molly sünnat ma tegelt väga ei ooota. sest et ühed külalised mulle ei meeldi. muidu meeldivad aga sünnipäeval ma väga ei tahaks neid näha. aga ma väga loodan et on tore pidu, et ei oleks niisama passimine.

ja üldse mitte ei oota vennaga tõsist jutuajamist. aga see peab toimuma ja üsna varsti. ma loodan et ta mõistab mind ning ei vihasta.

ootan aga mauga kohtumist ning L tagasitulekut ka ootan.

5. märts 2008

olen kaotanud oma puudutuse