elu on näidand, et kunagi ei ole KÕIK asjad hästi. alati on ikkagi midagi natuke nihu või on miski lausa totaalselt p*rse läinud - et siis laias laastus kas on tööl korras ja isiklikus elus kehvasti või vastupidi. noh, sedakorda raputas mind enda tervis.
laupäeval avastasin enda rinnalt ühe kühmukese. sattusin suht paanikasse, sest 1) see rind oli valulik 2) ta on varem ka valulik olnud 3) nooremana sain vastu seda rinda korvpalli palliga tugeva matsu (olen kuulnud, et sellised asjad mängivad rolli) 3) see rind on teisest väiksem 4) selle rinna nipli ümber kasvavad karvad (teise ümber mitte) .
no ausalt, kas ma tõesti kujutan asju endale ette? mulle tundub asi kahtlane. no ja tõesti, ma ei ole arst seetõttu ma ei tea meditsiinilisi aspekte ning teadmatus tekitab hirmu.
eniveis, võtsin julguse kokku, helistasin perearstile ja rääkisin oma mure ära. ega ma tegelt eriti ei taha perearstile helistada, sest oma töö tõttu olen viimase 2 aastaga liiga palju haige olnud (mingi tavaline värk - angiin 2 X, põskkoopapõletik 2 X, stomatiit jne) ja oma perearsti tülitanud oma hädaldamisega liigagi palju mu arust.
no õnneks arst kutsus vastuvõtule ning õnneks saatis ka ultrahelisse.
täna käisin ultrahelis. leiti kolm suurenenud lümfisõlme (ma täpset sõnastust ei kirjuta). no loomulikult läksin netti tuhnima, et mida see meditsiiniline kirjeldus võiks tähendada, kuid ega ma just väga palju targemaks ei saanud. ja seega, ma olen murelik. ja endiselt valutab see rind.
kurat, tegelt ka ma kardan. tean, et pole mõtet ette mõelda, kuid ma ei saa kuidagi oma mõtteid sunata ka. kurat, rind ju valutab. no ja ma mõtlengi, et kui mul rinnavähki pole, siis miks mul see rind valutab sageli.
oeh, ootan esmaspäeva, ehk siis selgub miskit.
