et lapsed ei läheks hukka...

"SI-SI-SI-SI-SI-SI-SI-SITAPEAD SI-SI-SI-SI-SI-SI-SI-SITAPEAD"

"BEMMIL UUED KUMMID....... BEMMIL UUED KUMMID...."

"FAKKJUU" ( sh püüdlik õigesti sõrmede seadmine) (laps ütles lasteaias nii ühele kasvatajale)

"TULE PAKSMAGU" (öeldud väga nõudliku häälega oma emale, kes pole üldsegi paks)

mis te pakute, mis vanuses lapsega tegemist? kes pakkus 4, vastas õigesti. no kas pole masendav? eriti masendav on see, et need näited pole esimesed, ega kindlast mitte ka viimased.

kallid lapsevanemad: järgmine kord, kui liiga palju raha üle on, ärge ostke järjekordset telekat või arvutit. osta parem piknikukorv, meelepärane sisu sinna sisse, tuulelohe, bumerang, pall vms ja minge piknikule. või ärge ostke midagi, lihtsalt minge jalutama.

pilt on võetud siit

kuidas saledaks saada

heeeiii

olin vahepeal kadunud. nimelt, ma olin kodus teki all jalad krõnksus ja värisesin suurest külmast. ja siis järsku enam ei olnud külm, oli hääästi mõnus soe. ja see oligi kriitiline piir - 40 kraadi palavik. palavikku vist enam ei ole, aga hästi rõve on olla. keel, ei, terve suu (igemed, hambad, huuled) valutab ja kõht on hirmus tühi. ja kogu aeg tarbin mingeid õlisid lootuses, et ehk läheb paremaks.

et aega sisukamalt veeta, otsin oma haiguse kohta infi. lisaks oma haigusele sain infi selle kohta kuidas lihtsalt ja odavalt peenikeseks saab. niiet, siinminu nõuanne neile naisterahvastele, kes vaevlevad kinnisidee käes, neile, kes iga hinna eest peenikeseks tahavad saada, neile, kellel on pidevalt ja kogu aeg mõni liigne kilokene puusal.

pange nüüd tähele, kaalusõltlased, nii saab lahti mitmest kilost:

1. niikuinii sa oled enda peale tige, sest sul liiga palju lisakilosid. sa oled kohe ni tige, et karistuseks ei söö sa homikul mitte midagi. kella 12 ajal tunned, et nälg nagu oleks... aga süüa ei saa, sest... ülekilod, noh. sa oled nii tige, et hakkad oma huuli närima. ja lõpuks ongi huuled seestpoolt katki näritud. sa oled juba natuke rahulikum, sest valu ei lase mõelda söögile.

2. ära sa mingil juhul sellel päeval süüa planeeri...ülekilod ju. kui nälg nägemise mustaks teeb, siis jälle näri huult, hammusta keelde või veel parem tee mõlemat.

3. on õhtu ja kui sul on hästi läinud, siis sa juba tunned - keelel on pisikesed villid. aga ära pööra sellele praegu tähelepanu. oled juba rahulikum, lubad endale ühe võiku.

4. järgmine hommik. ärkad üles, lähed hambaid pesema... ja oppaaaa. hambaharja harjased on täna väääga kõvad. mis toimub?

ok, said kuidagi hambad puhtaks, nüüd läheks sööma. täna ju võib, sest eile olid praktiliselt söömata. nii, vaatad, mis sul külmkapis on - väike võiku ja tomat sinna peale. nii nüüd võtad esimese ampsu...................ja sülitad selle kohe välja.

villid sinu keele peal on ööga kõvasti paljunenud ja kui midagi sinna vastu läheb, on väääga valus. niisiis, mitte midagi ei tohi keelele ega igemetele vastu puutuda. ehk siis - sa ei saa süüa vähemalt 3 päeva. juhhhuuu!!! sa saad lahti oma lisakilodest ja veel mõnest kilost pealekauba. kõlab nagu TopShopi diil, mis?

selle salenemiskuuri nimi on STOMATIIT. hästi odav, sest söögi peale raha ei kulu. ainuke kulutus on paar palavikutabletti, sest stomatiidga kaasneb hästi kõrge palavik (mingi 39,5 vähemalt). aga palavik on ainult hea, sest see paneb ju higistama ja siis kaotad ju vedelikku ja see tähendab väiksemat kaalunumbrit. jeeei!!!

5. ja kui sa oled juba stomatiidi saanud, siis kutsu kõik endasugused sõbrantsid külla - see on nakkav. tõeline sõber ju jagab oma kaalulangetamise nippe bestikatega.

anna teada, kuidas toimis :)

masu... hoiame kokku :)

hommikul kohvi jõid?

mida sa kohvipaksuga tegid? viskasid ära?

ära järgmine kord kohvipaksu minema viska. Triin Randloo (oli vist tema) Stiilipäevikus (TV3) sageli räägib, et kohvipaksu saab kasutada kehakoorijana. no ja siis ükskord proovisingi järgi. ja tõesti oli hea. nahk oli pärast kohviga koorimist niiii pehme :)

plaanin kohvi sagedamini jooma hakata :D

tuleb olla leidlik onju, masu ikkagi :)

lähen olen omaette. päevad, noh :(

ärkasin hea tujuga - rõõmustasin ilusa ilma üle. kujutasin ette, et teen nii palju asju täna ära. läheks rullima ja rattaga sõitma ja vb jõuaks abakhanis ära käia...

aga tutkit bratt. ma ju eile juba rõõmustasin, et imelik küll, aga ei ole jubedaid selja- ja kõhuvalusid. et äkki läheb siis mingi ime läbi seekord teisiti. no ei läinud. mul on päevad. paljud inimesed ei suuda aru saada, et mis siis kui on päevad- naiste puhul täitsa tavaline nähtus ju, iga kuu võinii. no aga miks peavad PMSiga kaasnema nii suured selja- ja kõhuvalud??? ma suht meeleheitel kuni kella 16ni täna olin. valud ei lähe üle ibumetini võtteski. ma siis võtan ikka mitu tükki kohe no ja lõpuks hakkasid ikka mõikama ka. no eniveis, nüüd päev juba üsna raisus. midagi teha pole jõudnud. et mitte teistele pinda käia, hoian neist lihtsal eemale - pole teistel vaja kannatada kui mina olen sunnitud kannatama. vegeteerisin, püüdsin leida asendit, kuidas oleks parem ja valutum olla.

huvitav on see, et kunagi, kui mul esimest korda päevad olid, siis polnud mingeid valusid. aga mingi paari aasta pärast hakkas pihta. hullumaja lihtsalt. algul oli ainult seljavalu. nüüd juba ammu kõhuvalu ja seljavalu koos, ühel ajal. no ja siis veel see, et olen nagu õhupall.

kurat küll, jama on - iga jumala kuu, noh.

ei tea kas päevadega kaasnevad mingid vaevused enamikel naistel või olen ma vähemus?

andke teada.

minust oleks vinud saada kondiiter ja kommimeister...

kuna muud märkimisväärset minu elus pole toimunud, siis tutvustan oma kokanduslikke saavutusi. ise olen enda üle uhke.

maasikad dippitud šokolaadi sisse. nämm.

šokolaadiglasuuriga kaetud trühvlid rummiga. nämm.

trühvlid metsapähkliga. nämm.

mustikamufinid. nämm.

elu on suht igav, niiet läksingi brünot vaatama

hei hei ya' all

pole nagu millestki kirjutada. kuidagi kurb, sest ma ei taha, et mu blogi nii ruttu välja sureks. aga natuke siis sellest mis hetkel meele(l)s:

MT läks minema mingi nädal tagasi. hea uudis on see, et ei läinudki ta seksorjaks. ta on seal hästi vastu võetd ning tema eest hoolitsetakse. ja vaatamata sellele, et ta kaugel, oleme pidevas ühenduses msn-i vahendusel. õnneks tal nett käepärast. hea et ta bloogi ka peab, siis kõik näästi ja kinki saab vast sinna kirja ka pandud.
usun, et MT eemalviibimine on kasulik ka minule. liigagi tihedalt käisime läbi temaga viimasel ajal. see juba ebanormaalne. ja nüüd, kus meie vahel pikk vahemaa, saan tegelda mina oma asjadega ja tema omadega. tema loodetavasti saab stressist lahti ja mina loodetavasti leian uusi tutvusi.

põhilise aja minu elust moodustab loomulikult töö. või siis mõtlemine tööst - ettevalmistumine uueks tööpäevaks. suht masendav tegelikult aga nii see on, et pmtslt töö on hetkel minu elu. pärast puhkust üsna esimese asjana juhtus tööl suur õnnetus, minu vahetuse ajal. no sellest tulin välja, enam vähem. aga kogu aeg on närv püsti, et midagi juhtub. ja ega ennast lõdvaks lasta ei saa küll. aga ise ma tahtsin selle ameti peale minna niiet tuleb lihtsalt vastu pidada, kogemusi saada ja pidealt paremaks areneda.

ja vahel juhtub, et ma ei mõtle nii pingsalt tööasjadest. siis ma lähen ühe oma bestikaga kuskile kohvikusse v tähistaeva alla jooma lahjat alksi. ja lihtsalt räägime tsikkide teemadest - olematud meessõbrad ning olematu elu peale tööelu, teiste sõprade meessõbrad...

ükspäev käisime brünot vaatamas. ma ei saa nüüd aru - kas asi on minus või on see film tõesti saast. sesmõttes, et ma kuskilt kuulsin, see film pidi kellegi jutu järgi tabama ja tõlgendama mingit sotsiaalset probleemi vms. no ei saanud arumina filmi pointist. mingit dünaamilisust ei olnud. lihtsalt oli filmitud mingit seika. ja siis järgmist... ja palu softporno kaadreid oli. palju vända näitamist. no nõme ju tegelt. et kokkuvõtlikult ma ütlen, et see oli ajaraiskamine ning üks mõtetuim film mida kinos vaadanud olen.

aga oma juuksevärvist ikka räägin ka. ma juba olen ühe korra juuksejuuri värvinud. mul ikka väga kena juuksevärv. ma nii rahul sellega olen. ja nii õnnelik. nüüd on vaja ainult mingi normaalne juukselõikus sebida. sest praegune nii välja kasvanud ja pole enam ilus.

nii, seekord aitab siis kribamisest. vaja midagi tervislikumat teha arvuti taga istumisest :)

õnn on julgetele ...

õnn on julgetele ...

magav laps on hea laps

ohh, ma olen nii väsinud. lapsed on jõudnud mind juba nii ära väsitada.

töölt koju, 1 tund niisama vegeteerimist ja siis 1 tund sügavat und ja siis juba muu õhtune meelelahutus nagu nt söögi valmistamineja nõude pesemine - selline ongi minu argipäev. praegu.

kui muidu ei saa hakkan mingeid tablette, vitamiine, energiajooke, teesid vms tarbima. sest see lihtsalt pole normaalne, et ma nii väsinud kogu aeg. oeh.

rääkides natuke ka muudest teemadest siis: üllatus üllatus - remont hakkab. jälle. masendav.

M läks minema. läks elama ja töötama suurde saksa. loodetavasti tal kõik hästi läheb ja ma talle külla minna saan.

tsjau kallid ;)

blond on äge ;)

Kuu aega blondina varsti täis juba. Ja ma ikka ei saa enda peeglist imetlemisest küllalt. Ma armastan oma uut värvi juukseid. Juuksed säravad ilusti, lehviad kaunilt tuule käes, näivad tervemad ja tugevamad. Ja uskumatu aga tõsi – selline pisike muutus juustevärvimise näol on teinud mind enesekindlamaks ja julgemaks.

Jah, ma tõesti arvan ma olen pandav :P

blogipidamine alternatiivina psühholoogi vastuvõtule. ehk 2 aastat blogijana.

hellõu!

mu pikk puhkus on nüüd läbi ja eelmise nädala lõpust juba tööl jälle.

ma nv reisil olin, seega ei saanud kirjutada 1.augustil. nimelt, 1.augustil 2007 tegin esimese postituse. et siis nüüdseks blogi pidanud juba kaks aastat.

hakkasin nostalgitsema ja lugesin esimese aasta postitusi.

-põhiline teema on õppimine - küll baka töö, siis kutseka lõputöö ja veel tööl täiendõpe ja HA koolitus. sageli sai südant puistatud kui masendav on lõputööd kirjutada. ja muid tähtajalisi mahukaid teoseid ka. see aeg on olnud väga masendav, kiire, unetu, närviline, ennasthävitav ehk tervist kahjustav periood.

-meestega olen blogis puudutanud armastuse teemat. tegelt õigem oleks öelda, et olematu armastuse teemat. aga ma olen rahul, et suutsin bloogi kirjutada seda, mida ma olin endale selgeks mõelnud. nimelt seda, et MA ARMASTAN TAAVIT. õnneks nüüdseks on aeg teinud juba oma töö ja ma enam eriti ei põe.

-olen kirjutanud ka oma söömishäiretest. kahjuks on see teema endiselt aktuaalne. ma siiski veel mainin, et söömishäired ei tähenda ainult buliimiat v anoreksiat. need nimetatud pole minu teema.

-oma elu esimesest pimedeidist rääkisin. omg. päris hull oli. seda ei tahaks enam kunagi kogeda.

-on mul küll pidevalt mingeid hädasid ja probleeme, mis tegelikult ei ole suurt midagi. aga olen südant puistanud ka sellest, et mind nagu pmtslt häirib see, et mind ümbritsevad depressiivsed ja närvilised inimesed. vb seepärast, et ma blogi pean ja siin ennast tühjaks räägin, ei kurda ma teistele inimestele oma muresid ning setõttu arvavad mu sõbrad, et mu elu on full time lillepidu. oma masekaid olen ravinud ka nt tekiila-disko õhtutega. naljakas on tagantjärele mõelda...

esimeses sissekandes kirjutasin endale ühe mõttetera, mille meelespidamine võiks mind aidata. ja pmtslt on see mind aidanud küll. aga kirjutan siis veel kord - äkki on sellest kellelegi veel kasu.

ÕNN ON JULGETELE, NEILE, KES EI KARDA LOOBUDA, KA ÕNNEST MITTE.