elu on suht igav, niiet läksingi brünot vaatama

hei hei ya' all

pole nagu millestki kirjutada. kuidagi kurb, sest ma ei taha, et mu blogi nii ruttu välja sureks. aga natuke siis sellest mis hetkel meele(l)s:

MT läks minema mingi nädal tagasi. hea uudis on see, et ei läinudki ta seksorjaks. ta on seal hästi vastu võetd ning tema eest hoolitsetakse. ja vaatamata sellele, et ta kaugel, oleme pidevas ühenduses msn-i vahendusel. õnneks tal nett käepärast. hea et ta bloogi ka peab, siis kõik näästi ja kinki saab vast sinna kirja ka pandud.
usun, et MT eemalviibimine on kasulik ka minule. liigagi tihedalt käisime läbi temaga viimasel ajal. see juba ebanormaalne. ja nüüd, kus meie vahel pikk vahemaa, saan tegelda mina oma asjadega ja tema omadega. tema loodetavasti saab stressist lahti ja mina loodetavasti leian uusi tutvusi.

põhilise aja minu elust moodustab loomulikult töö. või siis mõtlemine tööst - ettevalmistumine uueks tööpäevaks. suht masendav tegelikult aga nii see on, et pmtslt töö on hetkel minu elu. pärast puhkust üsna esimese asjana juhtus tööl suur õnnetus, minu vahetuse ajal. no sellest tulin välja, enam vähem. aga kogu aeg on närv püsti, et midagi juhtub. ja ega ennast lõdvaks lasta ei saa küll. aga ise ma tahtsin selle ameti peale minna niiet tuleb lihtsalt vastu pidada, kogemusi saada ja pidealt paremaks areneda.

ja vahel juhtub, et ma ei mõtle nii pingsalt tööasjadest. siis ma lähen ühe oma bestikaga kuskile kohvikusse v tähistaeva alla jooma lahjat alksi. ja lihtsalt räägime tsikkide teemadest - olematud meessõbrad ning olematu elu peale tööelu, teiste sõprade meessõbrad...

ükspäev käisime brünot vaatamas. ma ei saa nüüd aru - kas asi on minus või on see film tõesti saast. sesmõttes, et ma kuskilt kuulsin, see film pidi kellegi jutu järgi tabama ja tõlgendama mingit sotsiaalset probleemi vms. no ei saanud arumina filmi pointist. mingit dünaamilisust ei olnud. lihtsalt oli filmitud mingit seika. ja siis järgmist... ja palu softporno kaadreid oli. palju vända näitamist. no nõme ju tegelt. et kokkuvõtlikult ma ütlen, et see oli ajaraiskamine ning üks mõtetuim film mida kinos vaadanud olen.

aga oma juuksevärvist ikka räägin ka. ma juba olen ühe korra juuksejuuri värvinud. mul ikka väga kena juuksevärv. ma nii rahul sellega olen. ja nii õnnelik. nüüd on vaja ainult mingi normaalne juukselõikus sebida. sest praegune nii välja kasvanud ja pole enam ilus.

nii, seekord aitab siis kribamisest. vaja midagi tervislikumat teha arvuti taga istumisest :)