ärkasin hea tujuga - rõõmustasin ilusa ilma üle. kujutasin ette, et teen nii palju asju täna ära. läheks rullima ja rattaga sõitma ja vb jõuaks abakhanis ära käia...
aga tutkit bratt. ma ju eile juba rõõmustasin, et imelik küll, aga ei ole jubedaid selja- ja kõhuvalusid. et äkki läheb siis mingi ime läbi seekord teisiti. no ei läinud. mul on päevad. paljud inimesed ei suuda aru saada, et mis siis kui on päevad- naiste puhul täitsa tavaline nähtus ju, iga kuu võinii. no aga miks peavad PMSiga kaasnema nii suured selja- ja kõhuvalud??? ma suht meeleheitel kuni kella 16ni täna olin. valud ei lähe üle ibumetini võtteski. ma siis võtan ikka mitu tükki kohe no ja lõpuks hakkasid ikka mõikama ka. no eniveis, nüüd päev juba üsna raisus. midagi teha pole jõudnud. et mitte teistele pinda käia, hoian neist lihtsal eemale - pole teistel vaja kannatada kui mina olen sunnitud kannatama. vegeteerisin, püüdsin leida asendit, kuidas oleks parem ja valutum olla.
huvitav on see, et kunagi, kui mul esimest korda päevad olid, siis polnud mingeid valusid. aga mingi paari aasta pärast hakkas pihta. hullumaja lihtsalt. algul oli ainult seljavalu. nüüd juba ammu kõhuvalu ja seljavalu koos, ühel ajal. no ja siis veel see, et olen nagu õhupall.
kurat küll, jama on - iga jumala kuu, noh.
ei tea kas päevadega kaasnevad mingid vaevused enamikel naistel või olen ma vähemus?
andke teada.
7 kommentaari:
No minu päevadega kaasnevad kõhukrambid mis kiirgavad jalga. Kunagi kirjutasin ka oma blogis sellest kuidas ma palusin oma jala amputeerida sest valu tahtis lihtsalt ära tappa. Ja ma tunnen ennast ainsana, kellel nii valus alati on...
Ära võta ibukat, võta aspiriini - laiendab veresooni ning vedeldab verd. üldse on parim korralik lonks konjakit.
Lähen, olen omaette, päevad on... ja jõuan blogtree esiküljele tipplooks.
Omaette... irw, sõbralik.
Ja mina mõtlesin, et olen oma painajalike kõhuvaludega ainus.
Kõige hullem ongi see, et valuvaigistid ei aita ka ja nii tulebki keskmiselt üks päev kuus veeta imelikult krõnksudes asendites, et valu taluda.
Kusagilt lugesin, et see peaks aitama, kui võtta valuvaigisti kohe siis kui hakkad tundma, et põrguväravad avanevad. Ja soojakott peaks aitama samuti veidi.
Seljavaludest ei tea ma midagi. Aga oi, need kõhuvalud. Ühel päeval kuus ei jää tõesti midagi muud üle, kui leida mugavaim krõnksus asend. Kuna mul on sellest nii kopa ette visanud, kaalun uuesti rasestumisvastaseid tablette võtma hakata. Need kergendavad piinu ikka märkimisväärselt.
Jaa, okei mõni ei pruugi aru saada, et mis siis on, kui on päevad (et nii normaalne nähtus, miks siis vinguda), aga mina üllatusin eriti positiivselt kui minust üks vanem ja kogenum mees suure ausutuse ja mõistmisega sellesse suhtus. Kui tavaliselt pean mina poisile seletama, miks päevad enesetunde rikuvad, siis tookord tundus mulle peaaegult, et tema peab mulle loengut. See oli wow.
sa pole kohe kindlasti ainuke, kes valudega kimpus on. mul olid suured valud algusest peale, ja mida aeg edasi, seda hullemad.
võtsin ibumetini aastaid ning nüüd see lihtsalt enam ei mõju. olen leidnud, et viimasel ajal aitab kõige paremini soe vann. võtan paratsetamooli ka. pärast seda kuum kott kaissu ja sängi. pärast paaritunnist uinakut on tavaliselt parem.
jutt valuvaigistite võtmisest esimeste valude saabumisega võib õige olla, sest need lõdvestavad emakalihaseid ning kokkutõmbed ei ole vast nii valusad.
ehh, aga mõnikord on ka selliseid päevi, kui miski ei aita. olen lausa töö juurest ära tulnud, sest ei suuda ühe koha peal istuda... naise elu. mis seal ikka.
Samuti pole ma sellest pääsenud. Mul hakkab lausa parem neid kommentaare lugedes, et ma pole ainuke kes üks kord kuus pm otsad annab ja siis uuesti sünnib.
Ise olen lahminud valuvaigisteid sisse alati ennem kui valud hakkavad tulema, üldiselt on teine päev kõige tapvam ja kohe kui hommikul ärkan hakkan tablete sööma, isegi kui valu veel end ei ilmuta.
Aga eelmine suvi soovitas arst mulle nospa tablette mida sai retseptiga ja nüüd ka apteegis, apteegis küll nõrgemaid. Need viimased ei aidanud mind üldse aga see mis sain retseptiga, need aitasid. Selles mõttes et ma pidin arsti juurde pöörduma kuna muidu oleks ma lõpetanud valuvaigistite sõltlasena ja mingi 8 tabletti päevas valukaid võtta pole ka eriti tervislik. Ja nii saingi arstiga asjad selgeks räägitud. Samuti soovitas ta mul (las ma rõhutan: ma reaalselt SUREN kuus korra valudes)minna päeva algamisel korra haiglasse ja lasta endale iga kuu kord rutiinselt nospa süsti teha. See on muidugi kangem kraam ja sp peab seda seal tegema kuna kogus on oluline. Vot niipalju siis minu kuurikkujast.
Postita kommentaar