mesi tõrvatilgaga

sel nädalal tuli natu vähem reaalseid töötunde, koolitusel käisin jälle. väga tore oli, nagu alati.
K käisime kinos. woody alleni "vicky christina barcelona" - hea film. olin enne lugenud arvustust kus mingi tsikk andis mõista et tegu suht jama asjaga. ja seekord siiski pidas paika vanarahva ütlus, et oma silm on kuningas. ma olen väga rahul et seda filmi vaatasin. ma nii õnnelik siiamaani. see film on nüüd siis ka minu lemmikfilmide topis kuhu kuulub ka nt "dot the i". sellised head leiud tekitavad kirjeldamatuid emotsioone. kirjeldamatuid seepärast et ma ei oska tõesti iseloomustada tundeid mis mind valdavad. lihtsalt hea on ilmselgelt vähe öeldud. äkki inglise keeles overwhelmed mille vaste eesti keeles oleks lummatud. nomisiganes. ma ei peagi oma tundeid kirjeldama. sest siis kaob õige tunne ära.
ohh kui diip jutt tuli :)

eniveis. sain täna hommikul ühe hea raamatu läbi. hea ei ole see parim sõna loomulikult. raamat räägib tsiki aastasest karjääripausist, mille jooksul käib ta ära austraalias, kambodžas, laoses, võrumaa talus. julge tsikk igal juhul. mina nii ei teeks. ja tõenäoliselt kahetsen ka seda aga mis teha kui julgusest puudu on.
et siis keda huvitab: "out of office ehk aasta kontsakingadeta" by merit raju.


kahjuks ei ole kõik nii päikseline nagu võiks. eile juhtus tööl õnnetus, üks väike poiss kukkus peaga vastu jääd. ja sellist muhku mis talle pähe tuli, pole ma iial näinud. ma olen tegelt hullult mures poisi pärast. kuigi nüüd olen juba veits rahunenud. eks esmaspäev näitab mis tast sai. ja seega ka mis minust saab. äkki jääb minu karjäär sedavõrd lühikeseks :(

seega sai veelkord tõestust, et alati on meepotis tõrvatilk ja kui eil ole tõrvatilka siis ei ole ka mett.