u see, ma olen rahul oma asjadega. sinnamaani kui mul tuleb mingi loll pisike mõttevälgatus orksist vanu tuttavaid otsima. sest nendel vanadel tuttavatel läheb kõik hoopis lilleliselt. selles iseenesest ei olegi midagi paha, et neil hästi läheb. aga minu hinge jääb kriipima see, millest puudust tunnen.
nüüd juba tükk aega olen sellises vanuses, et aeg juba elukaaslasega koos elada. mitte emaga. ja tegelt võiks juba üks pisike beebi ka olla.
eile miskipärast sai uudishimu võitu ja läksingi neid kunagisi sõpru vaatama. paljudel on lapsed. mõned on rasedad. loomulikult on neil ka elukaaslased/ abikaasad. ja paljudel ei ole küll lapsi, aga on elukaaslased. tore. ja siis avastasin, et minu endised klassikaaslased (tsikkide nelik) kohtuvad aeg ajalt - st nad osalevad üksteise elus. ma oskan küll oma tundeid kirjeldada. mind valdab kurbus, et mind on eemale jäetud kõigest sellest. tahaksin ka nende elus osaleda ning et nemad minu elust osa saaksid. ma tunnen, et ma olen jäänud sellest kõigest kõrvale. see teeb mind väga kurvaks.
mitteläbikäimine oma keskaaegsete tuttavatega on tingitud sellest, et ma ei mõelnud oma peaga. nimelt oli vale järgida M1 tõekspidamisi ja vaateid elule.
selel kõige eest maksan ma nüüd kõrget hinda.
natuke head ka:
tööl on ok. kiire ja nats närvesööv aeg on nüüd kuni suvepuhkuseni. aga kui sinnamaani ära pingutame siis on jälle kõik ok.
et siis ülemus on rahul. mina olen rahul. ja kuna risk on võetud siis tahaks ikka šampust ka saada kunagi (nelja kuu pärast).
ja tahan uut projekti tööle panna. puhtalt laste huvides eelkõige. tahan neile pakkuda vaheldusrikast lõppu. ülemuse rahulolu on lihtsalt lisaboonud.
üks hirm on mul ka:
olen kuidagi tubaseks muutunud. ei käi väljas - ei sõpside juures, poodlemas, prasnikul. mitte kusagil. asi tuleb kontrolli alla saada, sest muidu võib siit tulla üks deprekas. depret soodustab ka üha lähemale hiiliv kevad, mis teatavasti on armumiste aeg ...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar