mul on hästi. töö on olemas. hetkel teen hea meelega ka ületunde. ema ütles, et mind tabab praegune majanduskitsikus alles nelja asta pärast. hetkel arvan mina nõnda, et mind see langus ei tabagi.
ja kuigi mu elu tundub üldiselt korras, on asju mille kallal on irismist. nt:
- kollektiivile ühiskondlike tegevuste planeerimine ja organiseerimne, sest selle võrra on vähem aega põhitöö peale
- kuidagi vähe aega on enesetäienduse peale; tegelt on ka lugu selline, et konkreetselt ei viitsi sageli koolitusasjadega tegeleda, sest muust orgunnimisest on väss peal
- asutuse rahaga on nii nagu on
- autojuhilubadega on asjad sama kaugel nagu vanal aastal
- pidevalt uitab mõte ühe kuti juures, silme ees jooksevad teatud kujutluspildid; hull lugu on aga see, et see kutt on tegelt tropp ja mõistus keelaks sellisega lähemalt suhtlemise ära
- tahan midagi huvitavat. ma ei oska öelda mis see huvtav olema peaks aga ma olen tüdinud. vaja on laadida patareisid. kuna asi on kriitiline siis peaks vist kohe kasvõi auras ära käima.
ma arvan et pmtslt olen natuke rahulolematu seetõttu, et mul ei ole 'kallimat' kellega oma elu jagada.
ja pmtslt jõudsin ma selle jutuga täpselt sinnamaani, et aasta on küll uus kuid jamad on samad.
ja tegelikult ma ju saan aru, et tuleb lõpetada see halamine ja tegutseda. siis poleks ka pisiprobleeme ja ma oleks seega palju rahulikum. ja kuigi ma saan sellest nagu aru, ma ei käitu selle järgi.
nii otsustasin, just praegu, et enne kui mul ei ole midagi uut positiivset öelda siis ma siia ei kirjuta.
vot nii.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar