3. veebr 2009

majanduslangus=meeleolu langus

kirjeldamatult kurb meel võtab võimust lugedes uudiseid majanduskitsikusse sattunutest. täna siis tekitas kurva ja abitu tunde lugu 4-lapselisest töötust emast (sloleht.ee). kujuteldamatu on minu jaoks see, kui perel ei ole süüa. ja asjad lähevad järjest hullemaks ju. selliseid olukordi ja peresid tuleb juurde.

minu ema koondati enne jõule. endiselt arvan ma, et see oli ainult hea tema enda jaoks, sest ema otsene ülemus on täielik mõrd. ja kuna see töö on väga ohtlik, õnnetused võivad tulla väga kergesti ja sõltumata enda tublidusest, siis ma olen rahul et ta seal enam ei tööta. praegu on ema ümberõppel ja puhkab närvi endisest tööst ja ülemusest. aga emal on mure, sest töö leidmine muutub järjest võimatumaks. ja siis kui ta kursused lõpevad, ei pruugigi tulla tööpakkumisi.

mina saan antud hetkel oma eluga rahul olla. mul on töö. mind kindlasti hetkel ei koondata. usun, et minul on tööd 4 aasta lõikes küll ja veel. kuigi lubatud palgatõus jääb nüüd muidugi ära. ma elan ära. ma elatan ka ema ära. mu vennal on hetkel tööd ja ta suudab oma laenu maksta. vanavanematel läheb eakohaselt. kuid ometi ei saa ma olla rahul. sellised kurvad uudised nagu see 4-lapselise ema kohta muserdavad mindki. kugi otseselt see minusse ei puutu.

kuna tööga on praegusel ajal nii nagu ta on siis tahaks loota, et oleks midagigi püsivat siin elus. soovin, et kõigil oleks vähemalt üks inimene kellele loota, kellega rääkida nii muserdavatest muredest kui ka helgetest hetkedest.

oleks tore kui keegi oskaks õelda mida mina saaksin teha praeguses olukorras. kuidas saan abiks olla?

Kommentaare ei ole: