hakkasin siis võitlema selle nö sügismaseka vastu. lühiajaliseks raviks oli tekiilaõhtu. mina ja t jõime paljupalju tekiilat. ja jäime tegelt ikka päris täis. tekiilajoomise vahele tarbisime loomulikult sigarillosid. niiet tõesti, süda läks pahaks pärast, lõpus. aga enne lõppu läksime kluppi. klubis oli tore. kohtasin vanu tuttavaid, kellega väga rääkida ei julgenud, kuna mai olnud konditsioonis. kõik oli tegelt väga tore. ei oleks pooltki nii lahe olnud, kui ma poleks tekiila mõju all olnud. et mai hakkagi täpsustama üksikasju meie peoõhtust, kuid me nägime ilusad välja. aga mitte kained.
oli küll tore pidu jne, kuid nagu teada on, nii juhtuski, et tore-olemisele järgneb langus. et siis järgmine päev oli ka ok. aga järgmise õhtu pidu oli täielik bullshitt.
et mis ma tahtsingi öelda. moraal on ju lool olemas. see pidu oli aint lühiajaline leevendus maseka vastu (muidugi ma ju teadsin seda). ja tegelikult ei ole enda täis joomisest mingit abi, pikemas perspektiivis. ja suitsetamine ja joomine kurnab täiega organismi (ma ju teadsin seda ka). ja ma tõtlesin siin endamisi, et üritan mitte tarbida sigarellosid ja piiran alkoholi tarbimist ka. mitte organismi pärast ja raha (puudumise) pärast. lihtsalt pigem sellepärast, et nii on õige ja nagu jälle sai tõdeda - selline enesehävituspidu ei aita kuidagi probleemi lahenemisele kaasa.
aga samas hea, et ma selle asja ikka läbi tegin (tekiila-discoõhtu ma mõtlen)
jep, ma hakkan tublimaks. ja ma vaatan seda filmi, mida mulle soovitati ("Südamelähedane")
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar