pool minutit ühes ruumis temaga tekitab minus ärevuse - käed värisevad, jalad samuti; ei julge talle otsagi vaadata, olen alandlikult silmad maas nagu peaksin midagi kahetsema v häbenema v andeks paluma.
ta lahkus u 10 minuti eest. ma ei mäleta isegi seda, mis tal seljas oli, milline oli ta näoilme.
suur janu on. joon juba ei tea mitmendat klaasi vett. ärevus on ikka hinges.
oleks tahtnud öelda alle nii palju, küsida nii mõndagi. aga selleks korraks on ta läinud.
miks ma ennast nii halvasti tunnen? mina ju ei teinud midagi paha. tema tegi.
ma natuke kardan teda ja temaga seonduvat/seotut.
tuleb välja, et ma ei olegi nii tugev inimene nagu ma kogu aeg arvanud olen.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar