ära mata ennast enne surma maha

eile külastasin sõbrantsiga kohvikut, kus ma käinud pole. noh, olid omad põhjused, miks ei ole seal käinud. a noh, erandi tegime seekord.
sain kohvikust positiivse elamuse. aga mitte kohviku enda pärast. hoopis üks klient jäi silma :) minu tähelepanu köitis üks vähemalt 75 aastane tädike. ta oli häästi suure küüruga, tuletas meelde mulle mu vanatädi :P a hoolimata küürust ja vanusest käbedalt liikus. nagu siis selgus on see muti püsiklient lausa :) ja mulle väga meeldis kuidas see kõrges eas pensionär leiab võimaluse ka kohvikukülastusteks. muti oli seal üksi, mingeid sõbrantse polnud. ja ta tundis end seal hästi. tellis oma söögi, istus akna alla ja tundis elust mõnu. normaale muti oli - rääkis normaalselt, ei karjunud, ei sosistanud, ei kokutanud vms. ja kõrvakuulmine oli tal ka ok.

ma mõtlen, et mu vanaema küll ei läheks kohvikusse üksinda. st ilma minu v minu emata. ta ei saaks hakkamagi seal - ei oskaks kohta valida ega tellida. oeh, mulle meeldivad sellised elurõõmsad mutikesed. minu vanaema elurõõm on hootine nähtus.

et mulle meeldib selline mutike, kes ei mata end enne aega maha. ta elab veel ja järelikult võib elu nautida täiel määral. proosit !