mis meelel see keelel (blogis)

pilt

nonii, kohustuslik lehekülg on külastatud.  pean silmas kvaliteetajakirjandust elu24.ee. jah, ma saan aru küll, et minu kohta räägib mõndagi asjaolu, et külastan sellist lehekülge ja üsna sageli veel. parimad sõbrad on teadlikud ja otseloomulikult sellest midagi head ei arva. no igatahes, Erki Nool ja tema julge väljaütlemine on endiselt kuum teema ilmselt. ilmselt ei viitsi Anu Saagim ja co mingit muud teemat produtseerida ning lasevad liugu Erki Noole julgel väljaütlemisel. igatahes on mitme inimese käest uuritud kuidas nemad suhtuvad Noole homovastasesse avaldusse. mina lugesin Kerli Kõivu kommentaari antud teemal ja pooldan seda. eriti mulle meeldib see, et ta ei halvusta otseselt, et ta ei vala õli tulle. mõistlik jutt Kerli suust. peaks nii mõnigi õppust võtma, mina kaasaarvatud. 
mul kodus sai ka selle homo-teemaga nalja. läksin ema juurde ja ta andis miski paberi mulle pihku - et täida ka ära ja pane posti. noh, pmtslt kogutakse allkirju homovastases võitluses :D  ma siis emale ütlesin, et ma küll oma allkirja ei  anna, mul pole homode vastu nii tuliseid tundeid. ema, kes üha enam tundub mulle homofoobina,  oli ülihämmeldunud minu avaldusest :D   

muust ka. 
-nüüd on raamatu-teemaga ühel pool, klaarisin ära. olen endaga ilgelt rahul. kuigi tegelt ise selle jama üldse tekitasingi mina. loodetavasti sellist rumalust enam ei korda. 
-töökohale, kuhu kandideerisin, ma ei saanud. üllatunud pole, pettunud samuti mitte. aga siiski mulle meeldiks midagi sellist teha põhitöö kõrvalt. hoian silmad lahti. 
-olin E-le moraalne tugi. tolku ei midagi, sest ta lõi ikkagi araks. eks ma pean laskma inimesel olla ja areneda omas tempos, sisemine motivatsioon peab ikka temalt endalt tulema. jah, ma tean, teoorias olen ma tugev, ise  enda tarkusi ei arvesta :S
-oeh, täna tõotab tulla huvitav õhtu. ja selle huvitav all ma isegi ei tea kas ma pigem arvan, et see õhtu tuleb jube raske ja väsitav või tuleb see põnev ja väsitav. igatahes, eile lubasin sõbrannale, et lähen talle appi. jama on selles, et mu enesetunne tänasest hommikusöögist alates on allapoole arvestust. algul arvasin, et süüdi on kohv. aga siiski ilmselt mitte, sest mul iiveldab juba pool päeva (kui asi oleks kohvis, oleks halb enesetunne juba unustus). ma ei saa enam loobuda abistamisest, sest minu äraütlemine tähendab põntsu kogu õhtule. ilmselt tuleb enne minekut näpud kurku ajada. rõve jah, aga mis teha. igatahes kasutan vabandusena justnimelt kohvi joomist. ehk sobib see põhjendus ...