1. juuni 2008

kardan homset. väga palju kardan.

ma olen ikka väga närvis. homse pärast. homme siis toimub meie üritus, mille olen eelnevalt ise läbi katsetanud. tegelt ma ikka kohutavalt kartsin vahepeal ja tervenisti ma rada rullidel ei läbinudki.
üks asi on enda pärast muretseda. aga homme on ju kohal mingi 8 inimest, kelle pärast põdeda. et kas ikka saavad hakkama, kas me oleme pädevad juhid. kas kõik vajalik on kaasas (meditdiinikott). kui keegi kukkuma peaks, on ikka sitasti küll. mis saab kui kellegagi midagi hullemat juhtub?
täna öösel mina ei maga. muretsen/paanitsen/närvitsen.
ja kui keegi ei kukugi ja midagi muud hullu ei juhtu, siis kas meie programm ka huvitav on? üleüldse, milline on meie programm? kaaskorraldaja ju võiks teada. kui korraldajagi teaks oleks tegelt hea.

ausalt öeldes ma kahetsen nii mõndagi selle lõputööga seoses.
ja meelde tuli veel see, et keegi on ju ka sellel rullirajal hukkunud.

loodan, et kellegagi midagi ei juhtu. sellisel juhul on ainuke kaotus minu närvid. seda ma võin endale lubada. veel.

Kommentaare ei ole: