mingil hetkel ei ole lihtsalt midagi, millest kirjutada. teisel hetkel on jälle väga hea teema,millest võiks kirjutada, aga siis ei ole ma arvuti läheduses. ja mõnikord olen arvuti juures, on vaba aega, on meeles, millest kunagi tahtsin kirjutada. hetkel ongi kolmandat moodi.
1. siis kui molly reisile läks, sain aru, et ma olen kontrollifriik. mõtted läksid iga päev igal hetkel molly peale. et kuidas tal küll läheb? saab ta hakkama? saab ta suurtega hakkama? saab ta väikestega hakkama? saab ta puhata ka? kas teised on mollyga rahul? kas molly on teistega rahul? mida ta koos väikestega teeb? kuidas hakkama saab? mis seal täpselt toimub?
ileer ütles, et mina ei saa enam midagi teha, et kui soovitasin mollyt, siis edasine on tema ja pere asi. et ei maksa üle mõelda. ma saan muidugi aru, et tal on õigus. ajapikku olen ma rahunenud ja lihtsalt leppinud olukorraga, et ma ei saa kogu informatsiooni seal toimuvast.
aga naljakas on teada, et minu jaoks on oluline omada kontrolli asjade üle, mis tegelt ei ole enam minu asi. soovitus edaspidiseks: võta asju vabamalt, ära käitu nagu ema, kui sa seda ei ole veel.
2. autokoolis on mingi sõbrunemine toimunud. mingi osa meie kursusest saab ülihästi läbi. see, et mina sinna hulka ei kuulu, mind absoluutselt ei häiri. aga mis mind häirib on osade, eelkõige ühe inimese nõmetsemine. nali on nali ja sitt on sitt. (parafraseerides iidoleid.) antud juhul ei ole tegemist naljaga. aga miks ühe klouni nõmeduse peale teised naeravad, ma küll ei tea. kas nad siis ei saa aru, et nad julgustavad seda klouni oma nõmedustega jätkama! minu tuttavad teavad, kuidas ma üritan lolluse vastu võidelda. nimelt - ma ei naera kaasa. ma ei ütle selle lauslolluse peale mitte midagi. ja tegelikult see mõjub päris hästi. kui see kloun näeb, et vähemalt üks inimene ei lähe tema vaimuvälgatuste peale käima.
need, kes mind ei tea, võivad mõelda, et olen eriline pipar ja ei jaga head nalja. heast naljast saan ma aru. mul on väga hea huumorisoon. aga nõmetsemist ma ei kannata. vaatame, kui kaua see fuul veel jaksab nõmetseda.
3. igal nädalal käin arsti juures. ja iga kord peaks olema kohustuslik rasedustesti tegemine. mina ütlesin esimesel korral, et mul pole vaja rasedustesti teha, sest hetkel ei ole kedagi, kellest ma rasedaks võiksin jääda, ehk et pole, kellega seksida. küsimusele kas kasutad pille, kondoomi või midagi muud, vastasin, et MITTE MIDAGI!!! sest mul ei ole põhjust ju. hea küll, tundus, et tädi sai aru. aga viimasel ajal olen ma nagu tundnud, et ta küsib etteheitva tooniga, et kas siis tõesti rasedustesti ei tee ka seekord mitte. mõtlesin, et ehk mulle tundub tädi hääl etteheitev ja imestav. aga ei, see ikkagi on nii. iga kord on ta üha enam kummastaunud ilmega. ma tegelt ei usu, et mina olen ainuke naisterahvas, kes on nii kaua kuival olnud.
4. Internetiavarustes potsatab ka minu postkasti huvitavaid meelelahutusliku eesmärgiga kirjakesi. seekordsed lemmik-mõtteterad on kõige uuemast kirjast:
*Kirikus käimine teeb sind sama palju usklikuks, kui garaažis
seismine teeb sind autoks
*Inimene, kes on tore sinu vastu, aga mitte ettekandja vastu, ei
ole tegelikult tore inimene.
*Kui naine on kuri, siis ta mitte üksnes ei eksi, vaid ta ka mõistab seda.
ja veel üks elutõde Valdur Põllult "naised pole õiged mehed". vot nii.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar